mobilisuseks. Süsteem ei taga üldist heaolu. 6.Sotsiaalne tõrjutus ...ei ole ainult vaesus vaid ka sotsiaalsete sidemete ja kaasatuse puudumine. Põhjused on: töötus ja vaesus, kuulumine vähemusrühma, piirkondlikud erisused. Probleemi lahendamisek pakutakse välja ideed, et tuleb tegleda ennetuse mitte tagajärgedega. 7.Majoritaarne valimissüsteem Võitja saab kõik. Ringkonnad on ühe mandaadilised. Kehtib lihthäälete enamuse põhimõte.Pluss: selgus ja lihtsus. Puudus: suurparteide eelistamine, kaotsi läinud hääled. 8.Proprtsionaalne valimissüteem Avatud nimekiri-kehtib omavalitsuste valmistel. Pärast valimisi muutub pingerida. Suletud nimekiri- toimub häälte ülekandmine ja pingerida jääb samaks (riigikogu valimistel). Eelised: hääled ei lähe kaduma. Parteidel võrdsed sansid. Puudused: keerukas ja võib tulla ebastabiilne valitsus.
Riigikogu valimistel kehtib kolm mandaatide jagamise tsüklit (isikumandaat, nimekirjamandaat, kompensatsioonimandaat), mis tähendab häälte ülekantavust ühe nimekirja kandidaatide vahel. Niisuguste protseduuride tagajärjel võivad valituks osutuda kandidaadid, kellele valija oma häält ei andnud. Selline põhimõte vähendab saadiku legitiimsust rahava silmis ning seotust oma ringkonna valijatega. Eestis on palju räägitud kaheparteisüsteemi sissetöötamisest ja seda eelkõige suurparteide seas, kelle võimulepääs oleks enesestmõistetav. Selline süsteem on kasutusel näiteks Suurbritannias ja USAs, mis aga eeldaks majoritaarse valimissüsteemi eksisteerimist. See on lihtne ja arusaadav süsteem, kus häälte kokkulugemine on odav ning valimiste tulemuste pärast tekib vaidlusi harva. Valitsuste kokkupanekule ei eelneks piinarikkaid läbirääkimisi, kompromisside otsimisi või aeganõuvat kauplemist. Olulisem vastuväide on aga see, et ühiskond ei jagune kunagi mustvalgelt
a. 26 jaanuar tunnustas Atlandi Ülemkogu Balti riike, Eesti poliitika tagas julgeoleku ja tõstis esile ohuallikat Saksamaa ja Venemaa. 9.Milles seisnes 1930. aastate alguse sisepoliitiline kriis, kuidas see lõppes? (3p.) 1930 . aastate sisepoliitiline probleem, seisnes parlamendi killustatuses erakondade paljususe tõttu ei jõutud enam ühistele otsustele, mis viis sisepoliitilise kriisi ja valitsuse tagasi astumiseni . Säärases võimujahis unustati riigi üldhuvid. See lõppes suurparteide lagunemisega. Pidid toimuma uued valimised kus osalesid vabadussõjalased ja Pätsi partei, Päts ei kannatanud vabadussõjalaste edu ning veel enne valimis korraldas Päts riigipöörde ning tuli võimule. 10.Miks nimetati 1930. aastaid Eestis vaikivaks ajastuks?(3p.) 1)Teised poliitilised üksused saadeti laiali, keelati üldse teiste ernakondade tegevus 2)Ajakirjanduse sõnavabadust piirati, lubati avaldada ainult seda mis Pätsi valitsusele oli meelepärane
aastal, kui valimas käis 52,6% valijatest (Delfi, 2013). Seega jääb mulje, et rahvas peab pigem tähtsamaks Riigikogu valimisi, kuigi kohalik omavalitsus mõjutab otsesemalt rahvast. Rahva tüdimust erakondadest näitab ka see, et 2013. aprillis Emori poolt korraldatud küsitlusel oli 26-protsendiline toetus üksikkandidaatidel ja 11-protsendiline toetus valimisliitudel (Kook, 2013). Sellest järeldub, et inimesed ei ole rahul suurparteide tegevusega, kuid selle asemel, et olukorda valimise abil muuta, otsustavad nad võtta pigem passiivse rolli. Oluline osa poliitilise kultuuri analüüsimisel on rahva usaldus riigiinstitutsioonide vastu. Riigiinstitutsioonide usalduse kohta viiakse läbi regulaarselt küsitlusi. 17 aasta jooksul on Riigikogu usaldanud inimeste protsent kõikunud 32 ja 57 protsendi vahel. Keskmiselt on Riigikogu usaldanud 45 protsenti inimestest ja mitteusaldanud 48 protsenti (Reiljan ja Pettai, 2012)
territooriumil need inimesed elavad. 5. Valimised Eestis: Riigikogu, KOV, Euroopa Parlament. Valimissüsteem, valimiskünnis jne. Riigikogu: 101 liiget KOV: Euroopa parlament: 751 liiget ametlikult asub Strasbourgi 1)valimised näitavad rahva usaldust 2)tagada võimu seaduspärane ja regulaarne vahetumine 3)harida inimesi kampaaniaperioodidel Valimissüsteemid: 1)majoritaarne- enamusvalimiste süsteem „võitja saab kõik“. Plussiks: selgus, lihtsus Miinuseks: kaotsiläind hääled, suurparteide eelistamine 2)Proportsionaale e võrdeline. Plussiks: hääli ei lähe palju kaduma, väikeparteide võimalus pääseda parlamenti Miinuseks: häältelugemise keerukus, parlamendi killustatus Valimisõigus puudub kriminaalkaristust kandvatel ja teovõimetutel isikutel Valimiskäitumine: seotus teatud piirkonnaga, massimeedia mõju,peretraditsioonid,sotsiaal-majanduslik positsioon, pos või neg suhtumine poliitikusse
kevadel valmis 600 miljoni marga eest remonditud Riigipäevahoone. Esimene Bundestagi istung toimus uues hoones 6. septembril 1999. a. 2002. a. parlamendivalimised võitis taas G. Schröder. Kuid nagu näitasid 2004. a. kohalikud parlamendivalimised, on Saksamaal ohtralt vastuolusid tekitanud Schröderi tööturureform ja immigratsioonipoliitika. Selle tulemusena korjasid Saksimaal ja Brandenburgi liidumaa kohalikel Maapäeva valimistel suurparteide kõrval hulga rohkem hääli kui eelmistel valimistel nii parem- kui vasakäärmuslikud erakonnad. Eriti sokeeris avalikkust Saksimaal 9,2% häältest ning 12 kohta parlamendis kogunud saksa Natsionaaldemokraatliku Partei (NPD) edukas esinemine (eelmistel valimistel vaid 1,4% hääli). Paljudes maaringkondades suutiski NDP koguda sotsiaaldemokraatidest rohkem hääli. Teine paremäärmuslik partei on Saksamaa rahvaliit (DVU), olles nüüd Maapäeval esindatud 6 saadikuga
annaabi.ee 
