III IV saj. ründasid frangid Reini tagant sageli Rooma Galliat, et seal endale uusi elupaiku leida. IV saj. teisel poolel hõivasid nad Toksandria ja asustasid selle Rooma keisririigi liitlastena. V saj. keskel laiendasid saali frangid oma valdusi lõuna ja lääne poole kuni Somme'i jõeni. Repuaari frangid asustasid Maasi ja Reini vahelise maa-ala. Pärast Lääne-Rooma keisririigi langemist alustas saali frankide juht Chlodovech (481- 511) Kirde-Gallia vallutamist, kus valitses rooma suurnik Syagrius, endine Rooma keisri asevalitseja. Chlodovech purustas 486.a. Sygariuse väed Soissons'i lähedal ja vallutas maa kuni Seine'i jõeni, hiljem aga laiendas frankide valdusi kuni Lore'ini. Frankide vallutusi teostasid algul üksikud hõimud aga kui Chlodovech oli suurema osa Galliast vallutanud kõrvaldas ta teised hõimukuningad algul saali, hiljem ripuaari frankide ja ühendas kõik frangid oma võimu alla.1
peale vaataks päike. Egiptuse kuningas aga on, nagu kõik teised suured jumalad, ,,päikese poeg". [V.V. Struve ,,Vana-Idamaade ajalugu" Tartu, 1949] Vaaraod ümbritses erakordne pühalikkus. Ta istus kuldsel troonil, kandis peas erilist krooni ja käes kõveraotsalist valitsuskeppi ning piitsa. Temaga kõnelemine oli suur au, mis sai osaks vaid vähestele. [Kõiv, Mait ,,Vanaaeg" I osa. Avita, 2003 Ajaloo õpik 6. klassile] Milline tahes suurnik langes kuninga juurde ilmudes mitte ainult põlvili, vaid koguni kõhuli. Suudelda tohtis ta ainult põrmu kuninga jalgade ees. Ajajärgul, mil kungigavõim oli mõnevõrra nõrgenenud, teatas üks suurnik oma raidkirjas uhkusega sellest, et vastuvõtul lubas kuningas tal suudelda jalgu. Egiptuse tekstid räägivad minestustest, millesse langesid kuningaga rääkivad isikud. Kuninga nime ei tohtinud ilmaaegu suhu võtta, sest kuninga nimi oli, samuti nagu jumala nimi, täis maagilist jõudu
See ei olnud euroopalik kristlus vaimulikke määrasid ülikud ja talupojad, orjadele ei antud vabadust, kirikul ei olnud sõlumatust. Paganausk oli Upsalas Bremeni Adami järgi veel 1070.ndail. Rootsi XI-XIII saj Väga vähe kindlaid andmeid on aastate 1060-1130 kohta. Kuningavõim oli nõrk Maakondadel ja kohalikel tingidel oli suur võim Tähtsad olid jarlid Rootsi XI-XIII saj 1060. a. suri Emund Vana; uueks kuningaks sai suurnik Stenkil. Algavad poliitiliselt keerulied ajad võimuvõitlus. Kasvab rahvaarv(3x) ja luuakse juurde metsa alt uut põllumaad. Rootsi XI-XIII saj Orjade arv väheneb, neid vabastatakse ja tihti loovad just nemad uusi asundusi. Tekivad juurde uued linnad, kuid linnade tähtsus tervikuna on veel väikene. Linnade majad on enamasti puust, kivist on vaid kirikud ja olulisemad hooned. Areneb kaubandus ( eriti XII saj) Rootsi XI-XIII saj
09.15 (4 loeng) 12.saj kujunes välja Vene vürstkondade võrgustik. Omal moel ja omas ajas saame rääkida Kiievi-Vene riigist. Kiievi vürst e suurvürst, kelle pereliikmed valitsesid kohtadel e Osastis- riigid. Samal ajal vürsti võim ise muutus. Tugipunktides linnused. Kohapeal olev aristokraatia sai olulisemaks kui vürsti druziina (vürsti kaaskond, alaline sõjavägi). Tasutakse lojaalsuse eest sõjasaagiga. Dvor- õukond (koosneb ´st) aadel. Kui druziina jääb paigale. bojaar-suurnik (etümoloogiliselt). Vene aristokraatia (kohalik), kelle võim põhines suurmaavaldusel. 15.-16.saj bojaaride duuma (nõukogu suurvürsti juures) kui sinna vürst nimetab. hiljem gemu madalate aadlike klass, mitte bojaaride pojad. Novgorodis tekib (beree??) vabariik (metse), kus bojaarid valivad reetse?? Samas Vassili... aladel tekib monarhia. V-v keeles pigem linnus kui linn. (aiaga ümbritsema). Väiksesed linnused, kus asus garnison.
Cheopsi aega, kellede nimed olid juba muutunud legendaarseiks. KÜMNES LOENG Esimene vaheperiood, Keskmine Riik ja hüksoslaste ajastu (~ 2250 1580). VI dünastiast peale algas Vana Riigi tsentraliseeritud despootia lagunemine. Selle lagunemise välised tunnused olid järgmised. Vaarao, kes oli jumalaks kogu Egiptusele, kes oli "miljonite hulgast esiletõstetud" ja kelle ees roomasid kõik, kaasa arvatud ka suurnik, hakkas kaotama oma despootliku võimu täiust. Nomoste endiste valitsejate järeletulijad, kes, lahkunud oma nomostest, asusid elama vaarao otsesesse lähikonda ja kes pärast surma maeti hauakambreisse vaarao püramiidi ümber, lahkuvad nüüd vaarao pealinnast ja pöörduvad uuesti tagasi oma nomostesse. Siin muutuvad nad pikkamööda poliitiliselt iseseisvaiks valitsejaiks. Lõpuks muutus kunagine ühtse Egiptuse kuningas jälle ainult nomosevalitsejaks, nagu mitu sajandit varem (umb
annaabi.ee 
