Lembitu Lembitu on muistse Eesti kõige kuulsaim vanem-sõjapealik. Mees, kes on hilisematel aegadel rahvusliku suurmehena andnud nime küll allveelaevale, küll tänavale või õmblusvabrikule. Ometi, kui küsime endalt, mida me Lembitust üldse teame, peame kurvastusega tõdema, et üpris vähe. Lembitu on meie muistse vabadussõja üks väljapaistvamaid juhte, sest tema nimi esineb Läti Hendriku kroonikas kokku 14 korral, kui aga peaks paika pidama Sulev Vahtre oletus, et ka Vytamas (Võidumees) märgib kroonikas Lembitut, siis koguni 15 korral. Peaagu et ainukesed
Ludwing van Beethoven (1770-1827) Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi. Mozarti ja Haydni aega Beethoven ei kuulunud. Haydn oli oma tegevuse lõpetanud kui Beethoven alustas. Tol hetkel, kui Beethoven alustas, oli publikul muutunud muusikakogemused ja nad tõrjusid aegamisi kõrvale õukondlikut muusikamaitset. Prantsuse revolutisooni ajjal said need muutused määravaiks Euroopa kõigis suuremates muusikakeskusetes. Ludwig van Beethoven sündis 1770. aasta detsembris Bonnis, kuhu on ka tema ausammas püstitatud
Samas ilmus kõrvuti klassitsistlike tendentsidega nii muusikasse kui kirjandusse juba sajandi keskel tundeline, vararomantiline suund. Uus muusikaline keel ootas aga keniaalseid loojaid, kes vastandlikud suunad, väljenduse ja vormi tugevasse tervikusse ühendaks. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkis esile ka helilooja Ludwig van Beethoven (1770 1827). Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi. Beethoven alustas 1780. aastal teistsuguses muusikalises keskkonnas, mida iseloomustavad juba väljakujunenud stiil ja zanrid. Muutunud oli publiku muusikakogemus. 18. sajandi esimesel poolel olid ühiskonnas alanud olulised sotsiaalsed muutused ning kodanliku publiku eelsitused tõrjusid aegamisi kõrvale õukondliku muusikamaitse. Prantsuse revolutsiooni aegadel said need muutused määravaiks Euroopa kõigis suuremates muusikakeskustes.
(salapärastelegendidegaümbritetudteos, mille kallal ta töötasveel sirivoodilgi). Mozart suri 5.detsembril 1791.aastal. Mozart oli elu lõpul vähemalt saksakeelsesEuroopas väga kõrge mainegahelilooja. Tema teoseid hakati süstemaatiliselt trükkima sajandivahetusel ning tema muusika sai eeskujuksja ideaalikspaljudeleromantismiajastuheliloojatele. 9 LUDWIG VAN BEETHOVEN (1770-1827) Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi, ent ei ole omaeti Haydni ega Mozarti põlvkonnakaaslane. Mozarti surmaastaks (1791) polnud Beethoven veel midagi olulist kirjutanud, tema küpse loomingu alguseks loetakse uue sajandi algusaastaid aega, mil ka Haydn oli oma tegevuse juba lõpetanud. Bonn (1770-1792) : kujunemisaastad. Ludwig van Beethoven sündis 1770. aasta detsembrisBonnis. Pealelegendideon Beethovenilapselõlvestväheteada.
Weberiga; samas majanduslik laostumine.35.aastaselt sureb vaesuses maetud vaeste ühishauda. Teosed: 19 lavateost, tähtsamad "Haaremirööv"(1782), " Figaro pulm"(1786) "Don Giovanni"(1797)"Cosi fan tutte" (1790) "Võluflööt"(1791).; 18 missat ja Reekviem(1791) ; u. 50 sümfooniat ,3 viimast- Es-duur, g- moll, C-duur "Jupiter", 23 klaverikontserti; 26keelpillikvartetti, 40 sonaati, 41 laulu jne. Kogutud teosed 1876.a. ,uus väljaanne 1955.a. 5. L. van Beethoven (1770- 1827) Kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi, arenes heliloojana aeglaselt, viljakas looming uue saj. algusaastail. Kui Mozart ja Haydn olid klassikalise stiilinormide loojad ,siis B. alustas keskonnas kus olid väljakujunenud kindel stiil ja zanrid. Muutunud oli ka aeg-(sotsiaalsed muutused) prantsuse revolutsioon, USA iseseisvusdeklaratsioon. Sündinud muusikaelu uued alusstruktuurid: kodanlikud muusikaühingud, avalik kontsertelu, muusika-ajakirjandus, muusikaharidus jne.
15 Öökuninganna pimeduseriik ja targa ja õiglase Sarastro valguseriik, kuhu jõudmiseks peab läbi tegema hulga katsumusi. „Võluflööti“ on nimetatud Mozarti testamendiks. Viimased sümfooniad- Mozarti orkestriloomingu kõrgpunktiks on 1788 aastal kolme suvekuu jooksul loodud 3 sümfooniat: Es-duur, g-moll ja C-duur ehk „Jupiter“. LUDWIG VAN BEETHOVEN (1770-1827) Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi, kuid ei ole Haydni ega Mozarti põlvkonnakaaslane, kuna siis kui Beethoven alustas 1780ndail, olid Haydn ja Mozart jõudnud juba küpse loominguni, Beethoven alustas aga juba teistsuguses muusikalises keskkonnas. I Bonn(1770-1792): kujunemisaastad Beethoven sündis 1770 aasta detsembris(täpne päev teadmata) Bonnis. Tema isa Johann andis talle esimese muusikalise hariduse klaveri-ja viiuliõppe näol. Peale legendide on tema lapsepõlvest vähe teada
annaabi.ee 
