Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika: -ülemkiht = aristokraadid(aristo-parim, kratos-võim) -nende heaks töötasid orjad ja sõltlased -kaubaretked -nende seast olid riigimehed ja vaimulikud -kirjalikud allikad on ülemkihi kirjutatud -kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad -peeti sümpoosione (koosjoomised kr.k) -konkurents Orjandus: -orjanduslik ühiskond -enamus võõrsilt sisse ostetud -kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jne. -töötasid suurmajapidamistes -ka käsitöölised ja talupojad kasutasid neid abilistena -kaevandustes töötasid peamiselt nemad Naiste positsioon. Abielu ja perekond: -patriarhaalne ühiskond -puudisid kodanikuõigused -kuulusid mõnele mehele(isa, abikaasa või mõni meessugulane) -käisid enamasti ainult usupidustustel -abielu eesmärk olid lapsed -abielu lepiti kokku naise isa ja peigmehe vahel -tavaliselt võttis 30a mees endale alles murdeeast välja kasvanud tüdruku
Kreeka ühiskond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati laialdaselt ja orjade arv järjest kasvas. Orjad olid näiteks barbarid; inimesed, kes kaotasid vabaduse võlgade katteks ja ka kreeklased, kes olid vangi võetud linnriikide omavahelistes sõdades. Omanik võis oma orja kasutada nii kuidas ise soovis, kuid nende tapmine oli siiski paljudes kohtades keelatud. Orjatööd kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades, põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jms. Enamus orjad töötasid suurmajapidamistes, kuid ka keskmise jõukusega ja vaesemad inimesed (talupojad ja käsitöölised ) olid orjapidajad, nad kasutasid neid abilistena ja neile anti kõige halvemad tööd. Õiguslik erinevus vaba inimese ja orja vahel oli Kreekas selgem kui nt Egiptuses ja orjatöö oli ühiskondlikus tööjaotuses väga suur. 8. Naiste positsioon. Abielu ja perekond. Õpik lk. 100-101, vihik. Ateena Sparta
... Euroopas on põllumajandustootmisel ülemindud suurtele mehhaniseeritud ja automatiseeritud farmidele, kus on mõned palgatud töölised ning kus taluomanik ise viljeleb linnalist elustiili. · Esineb 4 tüüpi majandamist: 1. Kogukondlik majandamine ühiselt kasutatakse ja haritakse maad. Saak jaotatakse võrdselt. Ei ole saagi müümisele orienteeritud 2. Poolfeodaalsed haciendad ja latifundiad maaomanikud kasutavad oma suurmajapidamistes poolmuidu kohalike elanike tööjõudu. 3. Minifundiad ja väikefarmid. Orienteeritud kommertstootmisele. 4. Kapitalistlikud istandused. Hästi mehhaniseeritud, palgatud tööjõud. Orienteeritud kommertstootmisele. Linnad kui majanduse ja teeninduskeskused. 30. Linnade sisestruktuur ja arengudünaamika (,,lained"). · Metropoli süda ehk südalinn, hierarhia tipp, kõrge kontsentratsioon inimesi kaupu, teenuseid ja
palgatud töölised ning kus taluomanik ise viljeleb linnalist elustiili. · Esineb 4 tüüpi majandamist: 1. Kogukondlik majandamine ühiselt kasutatakse ja haritakse maad. Saak jaotatakse võrdselt. Ei ole saagi müümisele orienteeritud 2. Poolfeodaalsed haciendad ja latifundiad maaomanikud kasutavad oma suurmajapidamistes poolmuidu kohalike elanike tööjõudu. 3. Minifundiad ja väikefarmid. Orienteeritud kommertstootmisele. 4. Kapitalistlikud istandused. Hästi mehhaniseeritud, palgatud tööjõud. Orienteeritud kommertstootmisele. Linnad kui majanduse ja teeninduskeskused. 29.Keskuskohtade teooria Keskuskohtade teooria püüab anda seletuse linnaliste asulate hulgale, suurusele, asukohale ning nende kujunemisele.
-ülemkiht = aristokraadid(aristo-parim, kratos-võim) -nende heaks töötasid orjad ja sõltlased -kaubaretked -nende seast olid riigimehed ja vaimulikud -kirjalikud allikad on ülemkihi kirjutatud -kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad -peeti sümpoosione (koosjoomised kr.k) aristokraatide vaheline pidusöök -konkurents Orjandus: -orjanduslik ühiskond -enamus võõrsilt sisse ostetud -kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jne. -töötasid suurmajapidamistes -ka käsitöölised ja talupojad kasutasid neid abilistena -kaevandustes töötasid peamiselt nemad Naiste positsioon. Abielu ja perekond: -patriarhaalne ühiskond -puudisid kodanikuõigused -kuulusid mõnele mehele(isa, abikaasa või mõni meessugulane) -käisid enamasti ainult usupidustustel -abielu eesmärk olid lapsed -abielu lepiti kokku naise isa ja peigmehe vahel -tavaliselt võttis 30a mees endale alles murdeeast välja kasvanud tüdruku
loodud. Kuid orjuses leidus hulgaliselt ka võlgade katteks vabaduse kaotanud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi võetud kreeklasi. Orjadesse suhtuti kui varandusse, millega omanik võis oma suva järgi ümber käia. Nende tapmine oli paljudes linnriikides siiski keelatud. Orjatööd kasutati pea kõigis eluvaldkondades: põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jne. Eriti palju orje töötas suurmajapidamistes, kuid ka keskmise jõukusega ja vaesemad inimesed – talupojad ja käsitöölised – olid sageli orjapidajad. Nad kasutasid orje peamiselt abilistena oma pereliikmete tööjõu kõrval. Enamasti jäeti orjadele kõige raskemad ja ebameeldivamad ülesanded. Õiguslik erinevus vaba inimese ja orja vahel oli Kreekas märksa selgem kui Egiptuses või Mesopotaamias ja orjatöö osatähtsus Kreeka ühiskondlikus tööjaotuses oli väga suur.
annaabi.ee 
