tarviklikku relvastatust ja kaaskonda hankida. Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine. Feodaalide kui tootvast tööst vabade elukutseliste sõjameeste klass poleks saanud eksisteerida ilma talupoegade tööta. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda, nad muudeti sunnimaiseks.Erinevused orja ja tavalise talupoja vahel olid kadunud, mõlemad grupid olid sulanud ühtseks suurmaavaldajatele alluvaks sunnimaiseks talurahvaks. Eesti keeles tavatsetakse selliseid talupoegi nimetada pärisorjadeks. Keskaja inimene elas ühiskonnas, mis koosnespaljudest väikestest kollektiividest ja põhines isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus- seetõttu olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed puudusid. Maailma tajuti üldiselt ebakindlana ja kuulumine mingisse ühiskonda, perekonda,
tasuda sõjameestele teenistuse eest ja tagada nende ustavus. Kui läänimees teenistusest loobus pidi ta ka maatüki tagastama. 10.Kuidas kujunes pärisorjus? Varakeskaja jooksul sulasid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: nad muudeti sunnismaiseks. Erinevused orja ja vaba talupoja vahel olid kadunud, mõlemad grupid olid sulanud ühtseks suurmaavaldajatele alluvaks sunnismaiseks talurahvaks. 11.Iseloomusta kloostrite rolli varakeskaegses ühiskonnas? 9.-10. Sajandil iseloomustas katoliku kirikut üldine langus, mis puudutas tervet koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu. Kloostrite tekkimisega suurenesid aga tsisterslaste rikkused, mistõttu kujunesid ka tsisterslastest majapidamismungad. Kuna kloostrite ideoloogiline puhtus jätkuvalt oli ähmane, tekkisid veelgi radikaalsemad liikumised e kerjusmungaordud. 12
cqQ0N5IGFFmQaqLr5aXkU3Ac/edit?usp=sharing d. ● Linnade langusega kaasnes kaubanduse allakäik ● Feood ehk lään - vasallile laenuks antud maatükk koos talupoegadega ● Feodaal ehk läänimees - laenuks antud maatüki valdaja ● Feodaalne hierarhia - feodaalide järjestamine tähtsuse järgi ● Feodaalne killustatus - feodaalid ei hoolinud kuninga käskudest, olid oma maa peremehed ● Pärisorjus - talupojad, kes olid sunnismaised, allusid täielikult suurmaavaldajatele ja maksid makse ● Vaimulikud - palvetasid kõigi eest ● Sõjamehed - kaitsesid kõiki ● Töötegijad - pidasid kõiki ülal ● Paavstivõimu tõus ● Kirikulõhe tõttu jaguneskreeka- ja roomakatoliku kirikuks ● Rooma paavst ja Konstantinoopol panid üksteist kirikuvande alla ● Kloostrite teke ● Püha bendictuse kloostrireeglid ○ Õpetasid alandlikkust ja distsipliini ● Monte Cassino klooster
Talupoja tööst sõltus läänimehe sissetulek ja seega tema suutlikkus tarvilikku relvastust ja kaaskonda hankida. Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine. Feoddalid poleks saanud eksisteerida ilma talupoja ööta. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust keelati talupoegadel maalt lahkudaning nad muudeti sunnismaiseks.Erinevused vaba talupoja ja orja vahel oli kadunud, mõlemad grupid olid sulandunud ühtseks suurmaavaldajatele alluvaks sunnismaiseks talurahvaks. Vabad talupojad muutusid pärisorjadeks. Ta ei tohtinud maalt lahkuda ning feodaal võis teda müüa, vahetada, karistada, kuid mitte tappa. Omandisuhe:omas majapidamist, kariloomi, perekonda, kasutas feodaali maad , omas tööriistu. Kohustuseks oli maksta loonusrenti. · seisuslik ühiskond keskaegse kujutlema põhjal jagunes ühiskond komeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, kes kõigi eest palvetavad , sõjamehed, kes kõiki
Lõhe aadli ja kodanluse vahel jäi Inglismaal oluliselt väiksemaks kui mandri- Euroopas. Aadelkonna kihistumine varauusajal süvenes. Prantsusmaal eristati sünnipärast mõõga-aadlit (noblesse d'épée) ning riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud või tõstetud mantliaadlit (noblesse de robe). Sotsiaalsest kihistumisest enamgi suurenes varanduslik kihistumine. Nii kuulus suurem osa Hispaania maavaldusest veerandsaja jõukama perekonna hulgast pärit suurmaavaldajatele (grandid), samal ajal kui aadelkonna enamuse (hidalgos) varandus oli kas väike või lausa olematu. Süvenev kihistumine oli omane ka kõigile teistele seisustele. Lisaks kolmele klassikalisele seisusele kujunesid varauusajal uute suurte ühiskonnagruppidena ametnikud ja sõjaväelased. Reformatsiooni käigus kujunenud protestantlik vaimulikkond kaotas enamasti varem katoliku vaimulikkonnale kuulunud seisuslikud privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel.
annaabi.ee 
