"suurmaapidajaid" - 8 õppematerjali

kuninga omandist, mis jagunes meessoost järeltulijate vahel.5 Pärast esmakuninga Chlodovechi surma jagunes riik kolmeks, sest kõik kolm poega olid saanud mingi osa riigist. Hiljem, kui kaks poega olid surnud, ühendas ainsana ellu jäänud poeg Chlotar valdused jälle ühtseks riigiks. Laiskade kuningate ajastu algas 7. sajandi keskpaigas, mil tegelik võim läks majordoormuste kätte. Majordoormused kes vastutasid üldise korrashoiu pärast kuningakojas. Hiljem hakati nõnda nimetama ka suurmaapidajaid ja erinevate piirkondade valitsejaid. 1 Tiit Aleksejev et al., Inimene, ühiskond, kultuur, II, (Tallinn: Koolibri, 2000), 22. 2 Neil Grant, Keldid. Igapäevaelu, (Tallinn: Koolibri, 2005), 11. 3 Aleksejev et al., Inimene, ühiskond, kultuur, II, (Tallinn: Koolibri, 2000), 22. 4 Samas, 23. 5 Samas, 24. Rocca al Mare Kool, Sandra Kartau, 10b Majordoormuste vahel oli väga palju rivaalitsemist ning võitjana väljus sealt lõpuks

Ajalugu kontrolltöö keskaeg

Gallialased: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal. Kuningas Chlodovech võttis selle vastu katoliikluse vormis. Frangi riigi neli erinevat piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. 7. Sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Nad kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid , hiljem hakati selle nimetusega tähistama suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejaid. Karl Suur valitses 768-814. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused:Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Loodi raskeratsavägi, kuid see nõudis süjameestelt väga kalli varustuse ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks anti neile maad koos talupoegadega, kellelt nad kogusid makse. Nii tekkis professsionaalsete sõjameeste- rüütlite kiht. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja

,,Keskaegne ühiskond ja eluolu''

 Talurahvakultuur- suuliselt edastatud, säilis rahvaluules, oli konservatiivne, väga usklikud.  aadli- ja linnakultuur- peened kombed, südamedaami austamine, rõhutas kangelaslikkust. Rikkuse armastus, selle nimel töötamine, palju pidusid, kriitiline suhtumine aadlikkesse. 22. Selgita:  Majordoomus-kuninga majapidamise juhatajad ja väeülemad, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejad  Vasall- alamfeodaal  Laiskade kuningate ajajärk – ajajärk Frangi riigis peale Chlodovechi surma, mil Merovingide kuningad kaotasid oma võimu, olid andetud ja riiki juhtisid majordoomused – kuninga majapidamise juhatajad ja väepealikud, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade asevalitsejad  majordoomus – kuninga majapidamise juhataja ja väepealik, hiljem

Keskaeg

4) Alemannia (osa praegusest Saksamaast, Ida-Prantsusmaast ja Sveitsist) Chlodovechi riik tükeldati tema kolme poja vahel. üks neist jäi ellu ja korjas isa valdused taas kokku kuid pärast tema surma, hakkas riik lagunema. 7 saj keskpaigast algas nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Need kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem hakati selle nimetusega tähistama suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejaid. Majaordoomuste vahel käis pidev võitlus, kuid 687. Valiti riigis ainus majaordoomud, kelleks oli Pippin Heristalist. Tema ühendas uuesti Frangi riigi. 714 sai tema järeltulijaks Karl Martell, kes loobus majaordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Tema valitsemisajal toimus sündmus, mida on nimetatud Prantsusmaa ajaloos pikselöögiks. Selleks oli Poitiers'i lahing. · Merovingide soost Clodovehc paneb aluse frangi riigile. Krahvid ja

Keskaeg ja varauusaeg

sajandil. Selle esimeseks kuningaks sai Chlodovech Merovechi suguvõsast, kelle järgi sai ka nime Merovingide dünastia, kes haarasid kog Gallia alad enda võimu alla. Iseloomusta laiskade kuningate ajastut, kes olid majorduumused, neist tuntuim? Nii nimetatud laiskade kuningate aeg algas 7. sajandil, kus tegelik võim koondus majorduumuste kätte. Majordumused kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, aga hiljem hakat selle nimetusega kutsuma suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejai. Igas piirkonnas oli majorduumus maaülikonna juht. Aja jooksul tekkisid majorduumuste vahel välja tülid ja sellest ,,sõjad", milliest võitjana tuli välja Austrasia majorduumus Pippin Heristalist, kes kuulutas end ka riigi ainsaks majorduumuseks. Millist dünastiad esindas Karl Suur, milliste territooriumite arvelt riik suurenes? Peale Pippin lühikest sai uueks kuningaks Karolingide soost valitseja Karl Suur, kelle järgi dünastia ka nime sai

11. klassi ajalooeksam

ülikkonna ja kõrgemate vaimulikega; katoliikluse vastuvõtmine andis hea ettekäände alustada ariaanlastest naaberhõimude vastu sõda; muutis Merovingide võimu päritavaks; pandi kirja saali õigus ­ saali frankide tavaõiguse üleskirjutus Majordoomused ­ 7.saj. keskpaigast algas laiskade kuningate ajastu, tegelik võim majordoomuste käes, kes olid algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem tähendas see suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejaid; igas piirkonnas oli majordoomus maaülikkonna juht, nende vahel tekkis rivaliteet, võitjana väljus Austraasia majordoomus Pippin Heristalist, kuulutati 687.a. ainsaks majordoomuseks, toetus valitsemises väike- ja keskefeodaalide kihile, ühendas Frangi riigi, valitses kuninga nimel, kuid oli otsustes iseseisev. Tema järeltulijaks sai 714.a. Karl Martell, võttis endale Frangi hertsogi tiitli;

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Pärast Chlodovech I surma jagati riik tema kolme poja vahel. Teiste surma tõttu liidab Chlotar oma isa valdused taas kokku, kuid peale tema surma lagunesid need taas. 7. sajandi keskpaigast algas nii-öelda laiskade kuningate ajastu. See tähendab seda, et majordoomused ehk kojaülemad võtsid tegeliku võimu enda kätte. Majordoomused olid algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem tähendas see suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejaid. 687 võttis Majordoomus Pippin Herstalist võimu väliselt enda kätte, tema järeltulija Karl Martell (688-741) võttis aastal 741 endale ametlikult Frangi hertsogi tiitli. Ta oli väga hea väejuht, kes viis frangid võidule Poitiersi lahingus.(732 araablased jõudsid oma vallutustega tänapäeva Hispaania aladele ning Frangi riik suutis neile vastu astuda.) Pani aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Kujunes neli piirkonda: 1. Lääne- ja Loode-Gallias Neustria 2. Kirde-Gallias Austraasia 3. Burgundia 4. Alemannia. Germaanlastel oli tava jagada kogu kuninga vara tema poegade vahel ära, nii ka riik. Pärast riigi jäämist Chlodovech pojapoegade kätte riik killunes. 7. sajandist algas laiskade kuningate ajastu, kogu võim kogunes kuningakoja ja majapidamise eest vastutavate isikute majordoomuste kätte, hiljem hakati selle nimega kutsuma suurmaapidajaid ja piirkondade maavalitsejaid. Karolingid: Karolingide dünastiale pani aluse Karl Martell, kes sai võimule 714. aastal ja nimetas ennast Frangi hertsogiks. Tema juhtimisel võideti 732. aastal Poitiers' lahingus Araablased. Pärast tema surma päris võimu tema poeg Pippin lühike. Ta maandas kirikumaade jagamisest tekkinud pinged sellega, et tunnistas laialijagatud maad kiriku omandina ning nõustus neilt makse maksma, 754. aastal ja 756