Eesti Vabariik 1918. 1939. 1. Maareform 1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi poolt Vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine. 2. Eesti riigivõimuaparaat 1920.a. võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. See oli maailma kõige demokraatlikum põhiseadus, sest rahvale oli antud väga palju õigusi ja vabadusi. 3. Valitsused, valitsuskriisid 20. ndatel aastatel olid Eestis võimul koalitsioonivalitsused- valitsus, mis koosnes mitme partei esindajatest. Parteide vahel olid pidevad vastuolud mistõttu olid sagedased
Pärast Punaarmee kaotusi 1919. aastal Narva, Paju ja Krivasoo lahingutes tunnustas Venemaa Tartu rahuga 2. veebruaril 1920 Eesti iseseisvust, ühtlasi määrati kindlaks Eesti ja Venemaa piir. Peagi tunnustasid Eestit kui iseseisvat riiki kõik tolleaegsed maailma riigid. Eesti võeti septembris 1921 vastu Rahvasteliitu 3. Maareform 1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi poolt vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtsa loomine. 10.Oktoobril 1919. aasta maaseadusega sundvõõrandati 1065 mõisa ehk 96,6% suurmaaomandist(eestlastele kuulus neist 97% mõisat)koos üle 1,9 miljoni hektari maaga, mis moodustas ligi 58% kogu Eesti põllumajandusmaast.Võõrandati ka mõisate tööstusettevõtteid:225 viinavabrikut,344 veskit, 74 saeveskit, 64 kivi-ja savitööstust, 18 meiereid ja 7 õlletehast.. Alles 1926
Eesti Vabariik 1920-1939 1. Eesti majanduslik arengut 1919 1940. a) maareform (millal, sisu, hinnang)- 1919, suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine (asundustalud), tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, palgatööliste osakaal vähenes oluliselt, mõisnikelt võõrandati loomad ja põllumajanduslik inventar, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned ja külad. Reform oli edukas b) rahareformid 1)1919- eesti mark (vastu võttis Ajutine Valitsus) 2) 1928- eesti kroon (rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel)
juuni 1941- Massiküüditamine Venemaale Mõisted: Päästekomitee – see moodustati 19.veeb Maanõukogu vanematekogu otsusega, mõeldud iseseisvuse väljakuulutamiseks ning tegutsemiseks erakorralistes oludes, oli 3-liikmeline (K.Päts, J.Vilms ja K.Konik) Iseseisvusmanifest – „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“, tekst mille koostasid J. Kukk ja F.Peterson Eesti rahvale ette lugemiseks Maareform – viidi läbi vabadussõja ajal, toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa ning uute talukohtade loomine EV põhiseadused – esimene EV põhiseadus 1920, mille võttis vastu Asutav Kogu – puudus riigipea, põhiõigused ja vabadused olid tagatud. Selle nõrgaks küljeks oli vähene tasakaalustatus võimude vahe, Riigikogu volitused olid väga laiad, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. See tõi kaasa seadusandliku võimu liigse
Pangast kujunes valitsuse kontrollile alluv, riigi raha- ja krediidikorraldamise funktsioone täitev, laostunud majandust pikaajaliste investeerimislaenudega krediteeriv riigipank, kes samal ajal oli ka Eesti suurim kommertspank. Laenude kunstlikuks tõstmiseks seadustati uus arvestuslik rahaühik - Eesti kuldkroon. Kroon võrdsustati 100 Eesti margaga. 24. Maareform (10. okt. 1919.a.), selle eripära ja puudus Maareformi käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine. Sundvõõrandatud maa-aladest loodi ca 56 000 uut väikest talundit. 10. oktoobri 1919. aasta seadusega sundvõõrandati 1065 mõisat ehk 96,6% suurmaaomandist. Kolmekümnendate aastate alguseks oli maareform põhiliselt lõppenud. Talude üldarvu kasv aeglustus. Neid ostsid 50%-lise kursiga nominaalväärtusest inimesed, kes tasusid riigile maa ostuvõlga (ja teisi võlgu).
Teoorjus säilis. Talupoeg võis kolida teise mõisa, kui mitte linna või kubermangu. Priinimede panek ja omavalitsuse loomine. 52) Eesti- ja Liivimaa 1849/1856 talurahva seaduste põhisisu? 1849- Talude järk-järguline müümise korraldamine, mis pidi kaasa tooma teoorjuse kadumise. Talu võis osta ja müüa. Päriseksostmisega kaasnes kruntiajamine (tekkisid komplekssed maaomandid). 53) 1919. a maaseadus Eesti Vabariigis? Selle põhisisu? Selle käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine. 54) Eesti Vabariigi maareformi põhijooned kahe maailmasõja vahel? Eesti Vabariigi majanduspoliitikas oli esimeseks oluliseks sammuks 1919.a. vastu võetud maaseadus (maareform), mille alusel riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Suurem osa endisest mõisamaast jagati asundustaludena (u 35 000) välja rahvale, esmajärjekorras said maaomanikeks Vabadussõja silma-paistvamad veteranid
veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Raha- ja maareform- *2. mail 1919 võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, millega kuulutati ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis Eesti mark 1919. aasta *maareform oli Eesti Vabariigi poolt 1919. aastal vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine Detsembrimäss- oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924. Suur majanduskriis- Vapsid- olid Eestis aastail 1929-1934 tegutsenud populistliku organisatsiooni liikmed. Pätsi riigipööre- 12. märtsil 1934 kehtestas riigivanema ülesannetes tegutsenud peaminister Konstantin Päts kogu riigis kaitseseisukorra. Väites, nagu oleksid
annaabi.ee 
