3. Uusimad e kõrgtehnoloogilise tööstuse harud: mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin, laserlõikus, personaalsed medikamendid jms. (tekkis 20 saj lõpul, suurte muutuste ja riskide valdkond). Et enamus kõrgtehnoloogia valdkondi on seotud sõjandusega toetavad neid ka riikide valitsused. Ilma baasteaduste ja rakendusuuringute toetuseta ei oleks kõrgtehnoloogilist tööstust ilmselt kunagi tekkinud. AUTOTÖÖSTUS Fordism - suurkombinaatide massitootmise süsteemi üldnimetus. Toyotism - on paindlik masstootmine, mis tugineb rohketele allhangetele ja tagab toodete kvaliteedi. Tugitootmine - masstootmise ja väiketootmiste eeliste kasutamine odavate ja praktiliste autode tootmisel. Autotööstus tekkis 20 saj alguses. 1913 käivitati esimene konveierliin. (Henry Ford). Muutes sellega auto paljudele inimestele kättesaadavaks tarbekaubaks. - tootlikkus kasvas ja auto hind langes. (Piltlikult öeldes sõitsid
Fordism ja toyotism Fordism - igaks juhuks tootmine. Toyotism - õigeks ajaks tootmine. Fordismil on suurkombinaatide masstootmise süsteem. Toyotismil rakendasid jaapanlased tugitootmise mudeli, mille teisedki hiljem üle võtsid. See võimaldas toota autosid suurtes kogustes, ühendades massi- ja väiketootmise eelised ning pakkudes toodete suurt varieeruvust ja paindlikkust. Erinevalt massitootmisest vajab tugitootmine hea ettevalmistuse ja kõrge motivatsiooniga töölisi. Fordismist erinev on ka tugitootmise juhtimisstruktuur - eri hierarhiatasemeid ja ülemusi on vähem ning kogu tehas
ja sandistub maailmas kaugelt enam inimesi kui relvakonfliktides. Fordism uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri kasutuselevõtt. Enamus vajaminevaid detaile toodeti ettevõttes, vilunud liinitöölised panid auto kokku tundidega, seega kasvas tootlikus oluliselt. Ühe auto hind langes mitu korda, muutes selle paljudele kättesaadavaks. Masstootmise tulemusena jäi sadade autotehaste asemel turul ruumi vaid vähestele väga suurtele ettevõtetele. Fordismist sai suurkombinaatide masstootmise süsteemi üldnimetus. Toyotism paindlik tootmise korraldus, kus töölised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osalevad ka tootearenduses. Tekib meeskonnatöö. Palju kasutatakse allhankeid kindlatelt partneritelt. Väikesed säästlikud ja odavad Jaapani autod. Jaapanlased rakendasid tugitootmise, mis võimaldas toota autosid suurtes kogustes, ühendades mass-ja väiketootmise eelised ning pakkudes toodete suurt varieeruvust ja paindlikust. Erinevalt masstootmisest vajab
esimestest konveiermeetodit. Piltlikult öeldes sõitsid Fordi tehase ühest otsast sisse vagunid maagi ja söega ning teisest otsast väljus üleni mustaks värvitud valmistoodang omadel ratastel. Samalaadse suurkombinaatidel põhineva masstootmise võtsid üle ka teised autotootjad ning seda rakendati paljudes teisteski tootmisharudes. Masstootmise tulemusena jäi autotehaste asemel turul ruumi vaid vähestele väga suurtele ettevõtetele. Fordismist sai suurkombinaatide masstootmise süsteemi üldnimetus. 1970. aastate energiakriisi aastail osutusid edukateks väikesed säästlikud ja odavad Jaapani autod. Jaapani autotootjate edu põhjus Euroopas ja Ameerikas ei olnud ainult väikesed palgakulud ja odav hind, vaid ka uus tootmiskorraldus. Jaapanlased rakendasid tugitootmise mudelit. See võimaldas toota autosid suurtes kogustes, ühendas mass ja väiketootmise eelised ning pakkus toodete suurt varieeruvust ja paindlikkust. Erinevalt masstootmisest vajab
· Töö väga raske ja kallis · Fordi mudeli puhul hakati kasutama konveiermeetodit · Tootmine liinil, kus toote valmistamine jagatakse osadeks: iga tööoperatsiooni teeb kindel inimene · Detailid valmistati kohapeal 2 · Tänu konveiermeetodile tootmine kiiremnes ja muutus odavamaks · Masstootmise võtsid kasutusele ka teised firmad · Suurkombinaatide masstootmise harudes hakati nimetama Fordismiks · Tekkisid hiigellaod ja igaksjuhuks tootmine · Turule jäid vaid suuremad ettevõtted · 70ndatel aastatel lääne turg enamvähem küllastus · edukaks osutusid jaapani autod · energiasäästlikud autod · Jaapani edu USA ees · Odav tööjõud · Uus tootmiskorraldus · Eelnevad 2 on toyotismi tunnusjooned · Tugitootmine võimaldab toota suurtes kogustes samal ajal pakkudes toodete
Kerge ja rasketööstus: tarbetoodang ja masinatööstus Vanad harud toiduaine, tekstiilitööstus ja kaevaehitus 18-19saj Uued harud auto ja keemiatööstus 20 saj Kõrgtehnoloogilise tööstuse harud mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma ja kosmose tööstus Autotööstus Fordism - Henry Ford tõi Ford T mudeliga autod inimesele kättesaadavaks ja hakkas kasutama konveiermeetodit, ühest uksest maak sisse, teisest auto välja, kõik vajalik tehti kohapeal Suurkombinaatide masstootmise süsteemi üldnimetus Fordism Toyotism 1970 aastate energiakriisi ajal hakati ostma väikeseid, säästlikke ja odavaid Jaapani autosid. Tugitootmine hea ettevalmistus ja kõrge motivatsiooniga töölised. Jaapanlased panid auto kokku kaks korda väiksemal pinnal , kaks korda väiksema arvu töölistega. Juhtimisstruktuur vähem ülemusi, kogu tehas töötab ühtse meeskonnana Kui valdav osa detaile saabub lähemalt on risk väiksem
tundidega, seega kasvas oluliselt tootlikkus. Tulemuseks oli ühe auto hinna langemine kordades, mis muutiski selle paljudele kättesaadavaks. Samalaadse suurkombinaatidel põhineva masstootmise võtsid üle ka teised autotootjad ning seda rakendati paljudes teisteski tootmisharudes. Masstootmise tulemusena jäi sadade autotehaste asemel turul ruumi vaid vähestele väga suurtele ettevõtetele. Fordismist sai suurkombinaatide masstootmise süsteemi üldnimetus. Lean production: Jaapani autotootjate edu aluseks Euroopas ja Ameerikas ei olnud ainult väikesed palgakulud ja odav hind, vaid ka uus tootmiskorraldus. Alates 1970. aastatest rakendati jaapanlaste ning hiljem teistegi poolt tugitootmise (lean production) mudelit. See võimaldas toota autosid suurtes kogustes ühendades samas massja väiketootmise eelised ning pakkudes ka toodete suurt varieeruvust ja paindlikkust. Tugitootmine vajab erinevalt
annaabi.ee 
