suund. 14. sajandiks oli budism Indias hääbunud. Kagu-, Ida- ja Sise-Aasia maadel on budismi mõjuvõim säilinud tänapäevani. Kirjalikud tekstid Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Paalikeelne Tipitaka (pl.k. 'ti' - kolm + 'piṭaka' - korv, 'kogu') on tänini ainsana tervikuna säilinud vanim budistlik kaanon. Tipitaka koostati juba esimesel budismi suurkogul (umbes kolm kuud) pärast Buddha surma ning seda peetakse kõige autentsemaks Buddha õpetuseks. Sümbolid Budismis on oluline koht sümboolikal. Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. Esimeste levinud Buddhasümbolitena kasutati kaheksa kodaraga ratast nii nimetatud Seadmuse- ratast(Dharmaratas), bodhi puud , Buddha jalajälge, kerjakaussi ehk potti ja lõvi.
Tuntuim neist oli Indias Nālandā. Tekstid ja koolkonnad Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt Juba esimestel sajanditel peale Buddha parinirvaanat hakkasid Buddha sõna erinevate versioonide ning tõlgenduste põhjal kujunema koolkonnad Paalikeelne Tipiṭaka on tänini ainsana tervikuna säilinud vanim budistlik kaanon. Tipiṭaka koostati juba esimesel budismi suurkogul vahetult (umbes kolm kuud) peale Buddha surma ning seda peetakse kõige autentsemaks Buddha õpetuseks. Tänapäeval on Tipiṭaka theravaada koolkonna põhiline pühakiri Tekstid ja koolkonnad Kuna erinevate Buddha järgijate arusaamad tema õpetusest ja Buddha poolt antud reeglite kinnipidamise vajalikkusest lahknesid, tekkisid mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. sajandil e.m.a toimus
aasta novembris ja kuues suurkogu 1954. aasta mais. 2. sajandi lõpul või 1. sajandil e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt Astahasrik-prajñpramit-stra (Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra). Selle järel kirjutati üles Tripitaka ehk "Kolmikkorv". (Paali 'ti - kolm, 'Piaka' - korv). Paalikeelne Tipitaka on tänini ainsana tervikuna säilinud vanim budistlik kaanon. Tipitaka koostati juba esimesel budismi suurkogul vahetult (umbes kolm kuud) peale Buddha surma. Seda peetakse kõige autentsemaks Buddha õpetuseks. Tänapäeval on Tipitaka theravaada koolkonna põhiline pühakiri, mis osaliselt kattub ka teiste koolkondade pühakirjadega. Põhjuseks, miks munk Mahakassapa esimese suurkogu kokku kutsus, oli hilisemalt ordineeritud munga Subhadda (kes oli ordineeritud vanas eas) levitatav arusaama, et kuna Buddha on surnud, siis pole enam tema poolt antud kõiki reegleid vaja järgida
a. Budism Tekkis 6. saj ekr Kirde Indias vastukaaluks brahmanistliku hinduismi polüteistliku ohverdamisreligioonile. Rajaja oli ajalooline isik, kuningapoeg Siddharta Gautama (566 486 ekr) ehk Buddha. Teda kutsutakse ka Sakjamuniks (askeediks sakja hõimust). Allikad Õpetustekstid kirjutati üles sajandeid hiljem pärast Buddha surma. Kaanon, mis kannab sanskriti keeles nime ,,Tripitaka", paali keeles ,,Tipitaka" (Kolmikkorv), sai pühakirjaks kolmandal budistide suurkogul keiser Asoka ajal 3.saj ekr. Sellel on kolm osa: 1. juhised munkadele ja kloostrireeglistik 2. Buddha õpetuskõned ehk suutrad 3. filosoofilised traktraadid ehk abhidharma Hiljem tekkinud koolkondadel on samuti hulgaliselt pühi tekste. Kõigile neile kirjutatakse kommentaare tänapäevaseni. Seega ei ole budistidel valmiskujul pühakirja, vaid see täieneb pidevalt. Õpetus Buddha, olles elanud noorena luksuses ja hiljem üliranges askeesis, hakkas õpetama keskteed
2. saj lõpul või 1. saj e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt Astahasrik-prajñpramit-stra (Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra). Selle järel kirjutati üles ka Tripitaka e "Kolmikkorv". Tripitaka paalikeelne variant Tipitaka on tänini tervikuna säilinud budistlikest kaanonitest vanim. Tipitaka koostati pärimuse järgi juba esimesel budismi suurkogul vahetult peale Buddha surma. Ilmselt aga sisaldab see hulgaliselt hilisemaid lisandusi ja toimetajatööd. Tänapäeval on Tipitaka theravaada koolkonna pühakiri, mis osaliselt kattub ka teiste koolkondade pühakirjadega. Kuna erinevate Buddha järgijate versioonid tema õpetusest lahknesid, tekkisid ka mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. saj e.m.a toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks suunda: hinajaana ja mahajaana. Selle põhjuseks võib pidada lõhet
annaabi.ee 
