käekäigust selle taustal. Pealkirjaks sai ,, Rougon- Macquart´id" alapealkirjaga ,, Ühe perekonna bioloogiline ja sotsiaalne ajalugu Teise keisririigi päevil". Tema tähtsamad teosed on ,, Lõks", ,,Nana", ,,Daamide õnn", ,,Zerminaal" ,,Raha", ,, Häving". Teise keisririigi ( Napoleon III valitsusaeg) oli Zola enda sõnutsi erakordne arulagedus ja häbi ajastu. Sarjas vaatleb ta kõiki tolleaegse Prantsusmaa ühiskonnakihte: väike-ja suurkodanlust, vaimulikke, töölisi, kõrgemat seltskonda, teadlasi, riigimehi, talupeogi ja provintsiülikuid. Kõigis romaanides kohtame sarja keskse perekonna ühe või teise liini esindajaid, kes kannavad põlvest põlve edasi oma esivanemate pärilikke jooni. Zolad maailma kuulub neile, kes ise tulevikku rajavad. Kaasaegsete hinnangud tema loomingule olid paiguti lausa kontrastsed. Talle sai oskas tohutu menu, ent tema vastased
Louis XVI mängis edasi kahepalgelist mängu. Sõnades toetas ta uusi riigiorganeid. Kuninganna oma salakirjades Viini ja Berliini seletas, et kuningas ei ole oma otsustes vaba. Seadusandlik kogu moodustas samuti 12 isikust koosneva Diplomaatilise komitee, kes pidi kontrollima Välisministeeriumi ja kuningakoja tegevust. Komitee koosseisu tuli vahetada iga kuu kolmandiku võrra. Põhiprobleemiks oli sõjaoht. Kuningakoda ootas Austria ja teiste monarhiate sekkumist Parempoolseid föjaane ehk suurkodanlust ei huvitanud sõda ja purustused. Zirondiinid ehk uuskodanlus nõudis sõda Austria vastu. Mõlema poliitilise tiiva eesmärgiks oli saavutada olukord, kus Austria ja Preisimaa ei tegutse koos Prantsusmaa vastu. Peavaenlaseks loeti Austriat. Robiespierre ja Marat mõistsid, et sõda on möödapääsmatu, kuid pidasid vajalikuks kõigepealt võidelda sisevaenlaste vastu. Tagajärjeks oli siseriiklik terror. Zirondiinide diplomaatia Rahvuskonventi ajal (september 1792-aprill 1793)
1870, Bishmark – oli poliitik sks-l – provotseeris sõda, toimus saksamaa poliitiline ühendamine. Saksamaa ajalooline koolkond ründas marksismi, sest nad taotlesid ka eraomandi kaotamist. Marksismi suhtuti tõsisemalt, sest marksism taotles eraomandi ja seni kehtiva korra kaotamist. 14) Millist/milliseid ühiskonnakihti /-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, ka töölisi, suurmaaomanikke. Tegemist oli suurtöösturite ideoloogiaga, sest neilt tuleb rikkus, neid nähti riikliku arengu alustalana. Olid kodanluse poodajad. Neile tuldi palju vastu, arvestati nende mõjuvõimsust. Neisse suhtuti hästi ja nende muudatustesse. 15) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! Ajaloolise koolkond oli oma olemuselt kodanlik/kapitalistlik ideoloogia, mis rajanes
evolutsiooniidee, s.o rahuliku, aeglase sammu pooldamine. Arengus nähakse ainult kvantitatiivseid muutusi. Seepärast peetakse muutumatuteks ja igaveseks selliseid kategooriaid nagu kaup, raha , kapital, eraomand. Tähtsad on ajaloolised traditsioonid. Õigustati ka feodalismi, kiriku suurt osatähtsust ning üldist seisuslikku korda Saksamaal. Nii väitis Roscher, et inimene ei olevat saanud kunagi läbi ilma kapitalita. Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, kuigi ka teistel klassidel, nii töölistel kui ka junkrutel oli oma tähtis roll tugeva rahvusriigi ülesehitamisel. Jõuti järeldusele, et kõik inimesed tahavad elada paremini, kui nad tegelikult elavad. 8) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! Ajalooline koolkond oli oma olemuselt kodanlik/kapitalistlik ideoloogia, mis rajanes
ühendamine. Saksamaa ajalooline koolkond ründas marksismi, sest nad taotlesid ka eraomandi kaotamist. Marksismi suhtuti tõsisemalt, sest marksism taotles eraomandi ja seni kehtiva korra kaotamist. 14) Millist/milliseid ühiskonnakihti /-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, ka töölisi, suurmaaomanikke. Tegemist oli suurtöösturite ideoloogiaga, sest neilt tuleb rikkus, neid nähti riikliku arengu alustalana. Olid kodanluse poodajad. Neile tuldi palju vastu, arvestati nende mõjuvõimsust. Neisse suhtuti hästi ja nende muudatustesse. 15) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu!
annaabi.ee 
