TsINGIS-KHAAN Temutsin (1155 või 1162 1227) oli mongoli suurkhaan 1206 kuni surmani ning ajaloo kuulsamaid vallutajaid. Tsingis-khaan rajas ilmselt ajaloo suurima impeeriumi, vallutades kahekümne aasta jooksul enamiku Hiinast, Kesk-Aasia, Siberi ning teisi alasid. 1223 toimus mongolite ja Vene vägede esimene kokkupõrge Kalka lahingus, mille esimesed võitsid. Pärast Tsingis-khaani surma jagati riik tema poegade vahel, ametlikult sai suurkhaaniks ta kolmas poeg Ugedei. Mongolid peavad Tsingisi koos tema au ja hiilgusega vastuvaidlematult enda omaks. Hiinlased ütlevad, et kuna Tsingis on surnud Gansu provintsis Hiinas ja tõenäoliselt maetud praeguse Hiina Rahvavabariigi territooriumile, kuulub ta neile. Burjaadid kinnitavad, et kuna Tsingis sündis nende ajaloolistel aladel, on nemad tema vaimsed pärijad. Jaapanlastel on teooria, et Tsingis on tegelikult üks nende rahvuskangelane, kes
Delhi sultanaat lagunes aja jooksul väiksemateks riikideks. Babur vallutas Delhi ning algas mongolite dünastia Suurmongolite riik. 12.Islamikultuuri mõju euroopa arengule-Keraamika arendamist mõjutas ka Siiditee kaudu islamimaailma jõudev kõrge kvaliteediga Hiina keraamika. Euroopas võeti islami keraamikast üle valge kattev tinaglasuur ja lüstertehnika. See mõjutas kogu keraamika edasiarengut. Tsingis-khaan-kogu maailma vallutada püüdev isik, valiti suurkhaaniks. Timur-kesk-aasia valitseja. Babur-Mongoli päritolu valitseja. Muhamed-islamiusu looja. Husain-Ali noorem poeg, kes püüdis uuesti võimule tulla. Ali-oli väimees siiidide uskumuses.
Türklastest tungi esile seldzuki hõim, võtsid usuks islami usu ja tungisid 11 saj kesk-aasiasse ning iraani, kus nende pealikud sultanitena valitsema hakkasid. 1071 a purustasid türklased bütsantsi ja vallutasid väike-Aasia. Mongolite vallutused: lääne poolt asusid pealetungile kristlased, vallandades ristisõjad Jeruusalemmas paikneva Kristuse haua vabastamiseks. Märksa ohtlikumaks said mongolid. 13.saj ühendas tsingis-khaan mongolid ja ta valiti suurkhaaniks. Allutas mongolite ratsaväe distsipliinile. Järgnesid üliedukad vallutusretked. Esmalt Hiina, millest sai nende riigi keskus. Tsingis Khaanist sai Hiina keiser. Paisteti silma julmuse ja laastavusega. Mongolid moodustasid valitseva ülemkihi, mis piirdus peamiselt sõjaväelise ülemvalitsuse ja mõõduka andami kogumisega. Ei surutud peale oma usku. Mongolid võtsid 13 saj lõpul vastu islami.
lapselaps, Hulagiidide dünastia rajaja. 1251 sai mongolite impeeriumi uueks suurkhaaniks Möngke- khaan, kes otsustas, et tuleb jätkata vallutusi ja Tsingis-khaani unistuse, 21 maaima vallutamise, täitmist. Ta andis oma vennale Hulagule, Tsingis-khaani pojapojale, valitseda
22% Maa pindalast), teisele kohale jääb Briti impeerium. Impeerium hõlmas osa Venemaast, Kaukaasia, Volga-äärased alad, Tiibeti, Korea, Hiina, Kesk-Aasia, Iraani, Iraagi, Afganistani, Siberi lõunaalad ja muid alasid. Riik püsis sõjalise võimsuse, riiklike seaduste, kohalike rahvaste seaduste ning jumalate austamise ja elanikele julgeoleku tagamisel. Pakutakse, et kui Munke oleks veel elanud või poleks riigis kodusõda alanud (pojapoeg Hubilai valimine vägede poolt Hiinas suurkhaaniks), siis oleks islam Aasiast välja tõrjutud. Pärast Munke surma algas kodusõda ja impeerium lagunes erinevateks ulussideks- hordideks. Tšingis-khaan omas Hiina tsentraalset võimu. Impeerium oli maksudel põhinev. 10 aasta vältel vallutas ta kogu Hiina. Hiina oli väga tugev riik, kuna tema võim oli linnades, mida ümbritsesid müürid. Kõik mongoli valitsejad olid T.-khaani järeltulijad. Nad ei laienenud põhja poole, kuna
Euroopast oli mongolite võimu all. Mongolite esiletõus toimus väga kiirelt. 13. sajandi alguses kerkis esile Temutsin, hiljem tuntud Tsingis-khaanina. Mongoolias ülikud kerkivad esile, keda nimetatakse nojoonideks, neil sõjaline kaaskond, keda kutsuti nukker`iteks, pooleldi ihukaitse, pooleldi sõjaväelane. Juba 12. sajandil üksteist oma võimu alla suruma. Temutsin suutis esiotsa tõusta. Ononi jõejääres sündis Tsingis-khaan. Kurultai nojoonide kokkutulek, kus valiti Temusin suurkhaaniks ehk Tsingis-khaaniks, mis mongoolia keeles suurkhaan. Ta suutis järk-järgult oma võimu laiendada, suutis rajada väga tugeva sõjaväe, tema eestvedamisel võeti vastu mongolite seadus jassa. Teatud punktide osas karm, reguleeris mongolite sõjaväge. Kokku oli jassas teadaolevalt 36 punkti, millest 13 eest ettenähtud surmanuhtlus karistuseks. Nt tapmise, röövimise, varastatud asjade ostmise eest. Kui võlgu võttes kasvasid intressid 3x suuremaks kui võlg, siis surmanuhtlus
annaabi.ee 
