Tuli võimule 1921a. SNP loodi võitlemaks kommunismi kui punase katku vastu. Natsid kandsid pruune särke nii kutsuti neid pruuniks katkuks. Nad ründasid oma vaenlasi - juute ja kommuniste 1933.a. nimetati Saksamaa kantsleriks Adolf Hitler ja temast sai Kolmanda riigi Suur- Saksamaa juht . 13.Miks kerkisid natsid Saksamaal esile , Pärast Saksa keiserriigi langust ja demokraatia kehtestamist muutus Saksamaa majanduslik ja poliitiline olukord ebakindlaks. Ohvitserid, suurkapitalistid ja töösturid olid demokraatia vastu ,olukorda pingestas veel hirm kommunismi ees. 14.Mis on "Mein Kampf" ja millest see räägib See on Hitleri põhiõpetus ja tema raamat. Saksamaa peab saama jälle Suur- Saksamaaks . Aaria rass pidi saama valitsevaks maailma rassiks. Siseriiklikuks eesmärgiks oli sakslaste rassilise puhtuse saavutamine. Selleks tuli hävitada saksamaal teised rassid . Abiellumine teise rassiga keelati Vaimuhaiged ja kurjategijad ei tohtinud lapsi saada
11. Kust pärinevad sõnad keiser ja tsaar? Milline vahe nendel kahel sõnal on? 12. Milline tiitel sobiks meie koolijuhile enim: strateeg, diktaator, türann, absoluutne monarh, valgustatud monarh, vetoõigusega president? V TOTALITAARSED REZIIMID Kapitalistliku ühiskonna suurimaks puuduseks on see, et ta sünnitab ülirikaste kapitalistide kihi (5-10% elanikest) ja see kiht erineb vähe kunagisest aadlist. Kui aadlikud said oma eelised kätte tänu päritolule, saavad suurkapitalistid e. magnaadid (ka oligarhid) osta eeliseid oma kapitali e rahaga. Teiseks kapitalismi puuduseks on see, et kapitaliturgude mõõnade ajal (näiteks praegune majanduslangus) tekib suurel hulgal puudust kannatavaid inimesi, kes on väga vastuvõtlikud utoopilistele ning ebareaalsetele ühiskonnamudelitele. Nii sündis I maailmasõja (1914-1918 järel Venemaal KOMMUNISM, Itaalias FASISM ja Saksamaal NATSISM. Neis riikides muudeti rahva enamuse elu kohe peale võimuhaaramist ehtsaks türanniaks
poliitilist reziimi Prantsusmaal? Kes on selle reziimi aluspanija? Kes juhib hetkel Prantsusmaad? 14 V TOTALITAARSED REZIIMID Kapitalistliku ühiskonna suurim puudus on see, et ta sünnitab ülirikaste kapitalistide kihi (5- 10% elanikest). See kiht sarnaneb kunagise aadliga. Kui aadlikud said oma eelised kätte tänu päritolule, saavad suurkapitalistid ehk magnaadid (ka oligarhid) osta eeliseid oma kapitali ehk rahaga. Kapitalismi teine puudus on see, et kapitaliturgude mõõnade ajal (näiteks väga aeglane majandustõus) tekib suurel hulgal puudust kannatavaid inimesi, kes on väga vastuvõtlikud utoopilistele ning ebareaalsetele ühiskonnamudelitele. Nii sündis I maailmasõja (19141918) järel Venemaal KOMMUNISM, Itaalias FASISM ja Saksamaal NATSISM. Neis riikides muudeti rahva enamuse elu
Nii on see peaaegu kõigis Euroopa maades jäänud tänaseni. USA kujutab endast selles suhtes erandit, sest kahest suurparteist (vabariiklased ja demokraadid) pole kumbki ei vasakpoolne ega sotsialistlik. Üldmudelist kõrvalekaldeid on aga mujalgi (Kanada, Iirimaa). Eriti mahajäänud maades, kus suurem osa elanikkonnast elab viletsuses ja on kirjaoskamatu või väheharitud, ei teki tänapäevaseid erakondi ega demokraatlikku riigikorda. Poliitiline võitlus piirdub seal kitsa ülemkihiga (suurkapitalistid, usujuhid, sõjaväejuhid). Kokkuvõtteks. Läänemaailmas käibiv klassikaline skaala jagab poliitilisi voole parem- ja vasakpoolsuse põhimõttel. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need aga, mis tähistavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Paremerakondi iseloomustab tavapäraselt alalhoidlikkus poliitikas ja eraalgatuse rõhutamine majanduses. Vasakpoolseid
suurparteist (vabariiklased ja demokraadid) pole kumbki ei vasakpoolne ega sotsialistlik. Üldmudelist kõrvalekaldeid on aga mujalgi (Kanada, Iirimaa). 17 Eriti mahajäänud maades, kus suurem osa elanikkonnast elab viletsuses ja on kirjaoskamatu või väheharitud, ei teki tänapäevaseid erakondi ega demokraatlikku riigikorda. Poliitiline võitlus piirdub seal kitsa ülemkihiga (suurkapitalistid, usujuhid, sõjaväejuhid). Kokkuvõtteks. Läänemaailmas käibiv klassikaline skaala jagab poliitilisi voole parem- ja vasakpoolsuse põhimõttel. Paremerakondi iseloomustab tavapäraselt alalhoidlikkus poliitikas ja eraalgatuse rõhutamine majanduses. Vasakpoolseid iseloomustab aga soov ühiskonda plaanipäraselt muuta ning majanduses riikliku reguleerimise ja maksude abil tulusid ümber jagada. Tänapäeva vasakvoolud Sotsiaaldemokraatia e mõõdukas vasakpoolsus
annaabi.ee 
