· termodünaamika 1 km kuivalt ~100C 1 km märjalt ~6 0C · Vähem ,,pilvevaipa" Mere- maismaa kontrasti mõju · Jahe õhk seob vähe niiskust · Soe õhk seob palju niiskust · Vahemereline kliima · Konvergents vahemerelises kliimas · NAO Indeks : õhurõhu vahe Asooride ja Islandi vahel Polaarsed bioomid · Bioom suureskaalaline ökosüsteem e. maakera elustiku suurjaotus Maismaal seotud kliima ka taimkattevöönditega Ookeanis seotud temperatuuri ja sügavusvöönditega Polaaralade piirid · Astronoomilis-geograafiline piir polaarjoon ( 66033´) · Binoomide piirid Arktikas 50. Ja 70. Laiuskraadi vahel aasta soojem kuu +100 isoterm Antarktikas 50. Ja 60. Laiuskraadi vahel , pinnavee temp. +20 - -20 Igikelts Polügonaalsoo keskelt madalamad ning veega kaotud ( polügoonide servades kõrgemad) seal
Siiski leidud ka teisi kontseptisoone nagu Põhja- ja Lõuna Eesti (on üldiselt parem). Põhja-Eestile lisanduvad ka saared ja Lääne-Eesti. Selle piiriks on aluspõhjakivimite avamusala. Mis omakorda tõi kaasa vastavate kivimite kasutamise ehitusmaterjalides. Põhjas lubjakivi ja lõunas liivikavi. Põhjaeestis paiknes tihti kalmistu kihelkonnakiriku aias.. Kultuuritegelased olid enamasti pärit Lõuna-Eestist, aga ka Tallinnast. Ajalooline suurjaotus Eesti ja Liivimaa, mitmel tänaseni maastikus selgelt eristuval objektil on selge kubermanguline jaotus. Telliskivi ulatub P-Saksamaalt poole Eestini, umbes Türini. Lõuna-Eestis asutati Baltisakslaste perekonnakalmistuid. Õigeusu kirikud on valdavalt Lõuna-Eestis, aga ka Saaremaal on palju. Lõuna-Eestis on kukk kirikutornis valdavalt ja Põhja-eestis valdavalt rist. Punane lehm on Lõuna-Eestile tüüpiline veisetõug (Eesti punane). Põhja-Eestis musta valge kirju (Eesti holstein)
Kõrgeim temperatuur on ekvaatori piirkonnas. Ookeani temperatuur varieerub polaaralalt ekvaatorini -20-30 kraadi. Kõige laiem ja soojem ala on Okeaanias. Biogeograafia simulatsioon (BGSIMweb). · Võimaldab uurida elurikkuse muutust ökoloogilises ja evolutsioonilises ajas. · Simulatsioonis saab luua ülemaailmsesse ookeani mandreid ja saari, mida hakkavad asustama liigid. BIOOMID suureskaalaline ökosüsteem e. maakera elustiku suurjaotus. Polaarpiirkonnad. astronoomilis-geograafiline piir: polaarjoon (66 o33') · Piirid Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 o isoterm. · Mõisted: o Igikelts kestvalt külmunud maakoore ülemine osa. Tekib aladele, kus esinevad aastaringselt madalad õhutemperatuurid ja esineb vähe sademeid. Paksus võib ulatuda paarist meetrist 1500meetrini.
"Juridica" nr 9, 1996 73. Sermat, V. Väikesed grupid ühiskonnas. "Akadeemia" nr 7, 1994 74. Strömholm, S. Juristide Euroopa. "Akadeemia" nr 11, 1994 75. Sundnormide kogu maaomavalitsuste kohta. Koostanud Maddison, E.; Kaiv, J. Eesti Maaomavalitsuste Liidu väljaanne 1926/1932 76. Taagepera, R.; Shugart, M. S. Häältest mandaatideni: Valimissüsteemide mójud ja mójutajad . EMI loengumapp nr 5-3. I - III. Tallinn, 1989 77. Tammekann, A. Euroopa geograafiline suurjaotus. "Akadeemia" nr 8, 1994 78. Tõnisson, J. Kodaniku käsiraamat. I . "Postimehe" kirjakogu III. Tartu, 1911 79. Uibopuu, H.-J. Vähemusrahvuste poliitika ÜRO-s, OSCE-s ja Euroopa Nõukogus: printsiibid ja areng. "Juridica" nr 9, 1995 80. Uluots, J. Kohtuvõimu korraldus põhiseaduses. VII Õigusteadlaste päev Tartus, 12.ja 13. aprillil 1928.a. Juriidiline ajakiri "Õigus" nr 5-6-7, 1928 81. Uluots,J. Riigikogu juriidiline laad ja funktsioonid. VII Õigusteadlaste päev Tartus, 12. ja 13
“Juridica” nr 9, 1996 71. Sermat, V. Väikesed grupid ühiskonnas. "Akadeemia". Nr. 7, 1994 72. Strömholm, S. Juristide Euroopa. "Akadeemia". Nr.11, 1994 73. Sundnormide kogu maaomavalitsuste kohta. Koostanud Maddison, E.; Kaiv, J. Eesti Maaomavalitsuste Liidu väljaanne 1926/1932 74. Taagepera, R.; Shugart, M. S. Häältest mandaatideni: Valimissüsteemide mójud ja mójutajad . EMI loengumapp nr.5-3. I-III. Tallinn, 1989 75. Tammekann, A. Euroopa geograafiline suurjaotus. "Akadeemia". Nr.8, 1994 76. Tõnisson, J. Kodaniku käsiraamat. I . “Postimehe” kirjakogu III. Tartu, 1911 77. Uibopuu, H.-J. Vähemusrahvuste poliitika ÜRO-s, OSCE-s ja Euroopa Nõukogus: printsiibid ja areng. "Juridica" nr.9, 1995 78. Uluots, J. Kohtuvõimu korraldus põhiseaduses. VII Õigusteadlaste päev Tartus, 12.ja 13. aprillil 1928.a. Juriidiline ajakiri "Õigus". Nr.5-6-7, 1928 79. Uluots,J. Riigikogu juriidiline laad ja funktsioonid. VII Õigusteadlaste päev Tartus, 12
annaabi.ee 
