Gooti kunst Feodalism kujunes Euroopas täielikult välja 12-13 sajandiks, kuid arengu kasvades hakkas see juba lagunema, romaani ajastu naturaalmajandus ei vastanud enam inimeste vajadustele, hakkasid arenema linnad, käsitöölised jagunesid erialade järgi ja hakkasid tootma müügiks. Kaubandus elavnes ja paisus ülemaailmseks, Idamaadest toodi kalleid luksusesemeid. Gooti ajastu tõi enadaga kaasa talupoegade ülestõusud, rahulolematuse suurfeodaalidega ja oli oma ajastuvaimult palju vastuolulisem kui romaani ajastu. Ühest küljest vastas see oma hiilguse tipul olevale rüütliideaalile, teisalt aga linnakodanikkonna võitluse ja vaimulaadiga. Kirik püüdis usku uuendada, kuningad oma võimu suurendada. Gooti ajastu kestis pea 5 sajandit, lõppedes 16 saj renessansiga. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud
Positsiooni ük määras ära sünnipäritolu. Liikumine seisuste vahel oli väike. Liikumine oli ainult 2. ja 3. esimesse. II seisus: kõrgaadel, madalaadel, tiitel näita seda III seisus oli kõige suurem aga ebaühtlane, talupojad, kerjused, kaupmehed. Neid oli võimalik ka väliselt eristada. Kujunesid välja seisuste esinduskogud kuningavõimujuurde. Sinna kuulusid aadlike esindajad, sest tahtsid, et nõuandmine oleks kohustus. Et suurfeodaalidega võidelda toest kun linnaelanikke, seetõttu on ka linnade esindajad seisuste esinduskogud. Kuningas oli huvitatud ka vaimulike kaasamisest, sest nas seletasid ära miks on võim ühe inimese käes. Esmaskordeslt kutsute see kokku 1265 ingl parlament. Teine oli 1302 pr generaalstaadid 14. Feodaalekspansioon Kuni 11. sajandini olid läeurp rünnatud väljaspoolt. Peale seda hakkab ise pealetungiga, sest
Hugenottide jaoks oli ta edaspidi usureetur ja ka katoliiklased ei usaldanud teda eriti. ,,Pariis väärib missat" Merkantilism manufaktuuride rajamine ja protektsionistlik majanduspoliitika (suured tollid sissetulevatele kaupadele, vähene kauba väljavedu) Kanada koloniseerimine. Mõrvati 1610. aastal. Louis XIII Sai valitsejaks 9-aastaselt. Tema ajale on iseloomulik lõhestatud riik Usutülid hugenottide ja katoliiklaste vahel, mis võisid viia uue sõjani. Tülid suurfeodaalidega eriti kuninglike printsidega, kes taotlesid endale suuremaid õigusi. 2 Mõningane kodanlik areng oli tekitanud ka vastasseisu tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. Välispoliitilised probleemid vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga. 1614. a nõudis opositsiooni juht generaalstaatide kokkukutsumist, millega lootis nõrgestada asevalitseja võimu. Pariisis algasid generaalstaatide istungid, kuhu kogunesid vaimulike, aadli ja kolmanda seisuse esindajad
keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Taastatud keisririiki hakati nimetama Püha Rooma riigiks. Keisritele allusid Saksamaa, Põhja- ja Kagu-Itaalia, Burgundia ( tänapäeva Prantsusmaa kaguosa ) ja Tsehhimaa. Teiste Euroopa maade valitsejad nende ülemvõimu ei tunnistanud. Omagi riigis ei suutnud keisrid alati võimu kindlalt enda käes hoida, alatasa tuli neil tegemist teha sõnakuulmatute suurfeodaalidega. Keisrid olid rahvuselt sakslased ja ennekõike Saksa kuningad. Saksamaal asusid nende maavaldused ja sealt koguti enamasti ka sõjavägi. Püha Rooma keisriks peeti valitsejat alles siis, kui paavst oli ta pidulikult krooninud. Selleks pidi valitseja ise Roomasse tulema. Otto 1. ajal allusid paavstid kindlalt keisri võimule. Paavstid olid sageli tülis Rooma ülikutega ja vajasid seetõttu keisri abi. Mitu korda tuli isegi keisril endal paavst ametisse seada
1430 eemaldati ta peaväe juhtimiselt. 1430 sattus ta burgundlaste kätte vangi ja põletati nõiana. Ilmutus-päästja-murdispiiramisrõnga-sattusvangiburgundlastekätte-põletatinõia na Saja aastase sõja lõpp 1453. Pärast Jeanne D'arc'i saavutasid prantslased sõjas edu ning 1453 vallutati üks viimaseid inglaste valdusi Guyenne. Sõja lõpuks jäi inglastele Prantsusmaal vaid üks valdus Calais. Louis XI (kuningas 1461-1483)Võitles edukalt suurfeodaalidega. 1467-1477 sõjad Burgundiaga, mille ta lõpuks allutas. Rajas tugeva tsentraliseeritud kuningriigi. Pidas sõdu Aragoniga. 1482, kui Burgundia Maria suri, andis Maximilian kuningale Burgundia ja Picardia ja Artois. Tugevsuurriik-allutasBurgundia Hiliskeskaegne Burgundia: 1361 suri Burgundia hertsogite liin välja, Burgundia liideti kuningriigiga. 1363 sai Burgundia hertsogiks Prantsuse kuninga vend: Philippe Julge (1363-1404) Oli Prantsusmaa tegelik valitseja 1392-1404. 1382 surus
annaabi.ee 
