2 korda. Teine võimalus on niitmisega õitsemise alguseni viivitada - siis on taim palju energiat kulutanud, peale niitmist ta sageli sureb. Kindlasti tuleks õisikud kokku korjata ja hävitada. Ja hiljem niitmist korrata. Mürgitamine. Karuputke võib hävitada taimemürkidega. Söötis põldudel ja kultuurmaadel soovitatakse n.n mitteselektiivseid mürke, s.t mürke, mis tapavad kõik taimed. Looduslikes kooslustes, veekogude läheduses jne tekitaksid mitteselektiivsed mürgid suureulatusliku reostuse ja on seetõttu keelatud. Enne mürkide kasutamist tuleb spetsialistidega nõu pidada. Sosnovski karuputke kasvatamine ja edasine levitamine looduses on lubamatu.
tuvastatud vastava õli sisaldava sette vanuseks ligi 30 aastat. Nafta võib imenduda sügavale setetesse, liiva, ka mudastesse põhjadesse. Nii mõjutab see veel kaua elusloodust kui elupaika. (Nomack, 2010) REOVESI JA TOKSIINID Väetiste ja pestitsiidide äravool põldudel üle maakera põhjustab tõsist ohtu mereimetajatega seotud ökosüsteemidele. Eriti probleemne on äravool rannikuregioonides, kus ülemäärane lämmastik, mis on väetiste koostisosa, võib põhjustada suureulatusliku vetikapuhangu, mille tagajärjel ammendub veest hapnik ning tekib surnud tsoon kaladele. Kuigi pisemad kalad on sellest enim mõjutatud, ei jää puutumata ka suuremad loomad, sest toiduahelasse kogunevad põllumajanduslikud kemikaalid. Näiteks on teadlaste poolt teatud paikades leitud rannikult valgevaalu, kellel on kehas nii suur mürgiste ainete sisaldus põllumajandusjääkidest, et need loomad tuleks liigitada toksiliste jäätmete alla. (Good, 2014) Valgevaalad on toiduahela tipus
_- läänekiriku üheks hämmastavaks jooneks on jumalateenistuse ühe ühise keele ja usukultuse liturgilise vormi nõue. * Kategoorial ,,ladina" oli Lääne-Euroopa elanikkonna enesehinnangus oma kindel roll ning see aitas tõenäoliselt kujundada arvukate erinevate rahvusliku ja keelelise algupäraga rahvusrühmade kokkukuuluvustunnet. (ometi pole pelk kuulumine teatud liturgilisse kogukonda piisav, et olla suureulatusliku sõjalise ekspansiooni ja ümberasumise mootoriks.) * ,,ladinlased" olid ühtlasi ka ,,frangid" . 9. sajandil I poolel tähendasid kristlik Lääs ja Frangi impeerium peaaegu sama ja muutusid peagi päris kattuvateks mõisteteks. Peale Briti saarte ja Astuuria kuningriigi ei tunnistanud niisama hästi kui kogu ladina kristlaskond ühtegi muud ülemvalitsejat peale Karl Suure ja tema poja. _"Frangi Euroopa", nagu me võime seda nimetada, maa-alad, mida valitsesid Karolingid, oli Lääne süda.
Ruumijaotuselt võiks selles kitsas, kuid pikas hoones eeldada üldlevinud diele-dornse- süsteemis siseplaneeringut, lääne poolset suuremat eeskoda ja ida poolset väiksemat raekambrit. Torni tollal ei olnud ja kujult võis pööningukorruse laoruumide kohal kõrgunud viilkatusega raekoda olla üsnagi sarnanae pisut hilisema Suurgildi hoonega. Põhijoontes tänaseni püsinud ruumijaotuse ja kuju sai raekoda 1402-04 ettevõetud suureulatusliku, senise sise- ja välisarhitektuuri praktiliselt uuendanud rekonstruktsiooni tulemusena. Tähtsamad esindusruumid-saalid- paigutati täiesti uuena ehitatud II korrusele. Kasutades ära varasemat perimetraalset müüristikku, jäädi keldri ja I korruse ulatuses olemasolevate välisseinte piiridesse. Tagamaks peakorrusele vajaliku avarust, laiendati seda põhjafassaadi ette rajatud kaaristule toetuva osa võrra. Säilitades sel moel enamiku varasemast välismüüristikust, toodi
inimest ja igaühe puhul neist on õige vastuse saamine tõenäolisem kui vale vastuse saamine, annab enamuse otsus peaaegu kindlasti õige tulemuse. Condorcet' argument võib näida enam kui rahuldava vastulöögina Platonile. Kuid on oluline mõista, et argument töötab ainult kahel tingimusel. Esiteks peab keskmise indiviidi puhul olema õige vastuse saamise tõenäosus suurem kui vale vastuse oma (Condorcet ise oli selles osas väga pessimistlik, juhul kui tegu on suureulatusliku hääletusega). Teiseks peab iga indiviid olema motiveeritud hääletama vastavalt tema arusaamisele üldisest hüvest, mitte lähtuvalt konkreetsetest huvidest. Kui teine eeldus ei lähe läbi, oleme tagasi segaduse juures, mida eespool nimetasin segamotivatsiooniga hääletamiseks. Kui esimene eeldus ei lähe läbi, on asjad veelgi hullemad. Kui vale vastus on keskeltläbi tõenäolisem kui õige vastus, siis on peaaegu kindel, et enamuse otsus viib väärale tulemusele.
annaabi.ee 
