Jah Seeduv energia leitakse, kui? Brutoenergiast arvestatakse maha roojaga väljutatud energia Kui sööda metaboliseeruva energia sisaldus on 15 MJ/kg, siis selle sööda netoenergia sisaldus on? Suurem? Na puuduse vältimiseks söödetakse loomadele? Keedusoola Katoriinist on loomad võimelised sünteesima? A-vitamiini Põhisöödalise söötmistüübi puhul on ratsioonis ülekaalus? Rohusöödad Millal kasutavad kehavarusid suuretoodangulised lüpsilehmad kõige intensiivsemalt? Laktatsiooniperioodi alguses Arvuta välja söödaväärindus kanamunade tootmisel. Lähteandmed: Kanade munevus 85%, munade massikategooriad: 50% M ja 50% L Mitme päevaselt hakkavad munakanad munema? 140-150 päevaselt Mitu päeva on kanabroileri realiseerimisvanus ja milline on tema kehakaal? 42 päeva ja 2,2...2,4 kg Hane, kalkuni ja pärlkana muna haudumise kestus? 30, 28, 26 päeva
6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Vutid Vuttide bioloogilised iseärasused Kõige väiksem kanaline. Kaalub 73...134 g. Elutseb maapinnal, lendab harva. Põldvutt ei moodusta alatisi paare. Kurnas 8...20 pruunitaustalist mustjaspruunide tähnidega muna. Haudumine kestab 15...17 päeva. Isaslinnud haudumisest ega poegade kasvatamisest osa ei võta. Taimetoidulised. Farmivutid raskemad, suuretoodangulised. Haudeinstinkt kadunud . Aastane munatoodang võib ületada 300 muna. Vutimuna keskmine mass on 12...14 g. Hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Isasvutid on kergemad. Pardid Partide põlvnemine ja bioloogilised iseärasused Kodupardid põlvnevad sinikaelpardist (Anas platyrhynchos L.). Pardid on vähenõudlikud ja kohanevad kergesti erinevate pidamistingimustega. Kiirekasvulised tapaküpsus saabub 45...55 päevaselt. Lihatõugu emaspardilt saab munemisperioodil (6..
Levikuala Skandinaavia poolsaarest, Atlandi ookeani ja Vahemere saartest kuni Loode- Indiani, Põhja-Hiinani ja Jaapanini. Eestis kultuurmaastikel väikesearvuline haudelind. Talvitub Aafrika põhjaosas, ka Indias, Jaapani saartel, Birmas. Põldvutt ei moodusta alatisi paare. Kurnas 8...20 pruunitaustalist mustjaspruunide tähnidega muna. Haudumine kestab 15...17 päeva. Isaslinnud haudumisest ega poegade kasvatamisest osa ei võta. Taimetoidulised (valdavalt). Farmivutid raskemad, suuretoodangulised. Haudeinstinkt kadunud . Aastane munatoodang võib ületada 300 muna. Vutimuna keskmine mass on 12...14 g. Hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Vastkoorunud tibude kehamass on vaid 8...10 g, kahe kuuga suureneb see 15...20 korda (120...200 g). Täiskasvanud vuttide kehamass: munavutid: 160200 g lihavutid: 330400 g Isasvutid on kergemad. Pardid Partide põlvnemine ja bioloogilised iseärasused Kodupardid põlvnevad sinikaelpardist (Anas platyrhynchos L
Levikuala Skandinaavia poolsaarest, Atlandi ookeani ja Vahemere saartest kuni Loode- Indiani, Põhja-Hiinani ja Jaapanini. Eestis kultuurmaastikel väikesearvuline haudelind. Talvitub Aafrika põhjaosas, ka Indias, Jaapani saartel, Birmas. Põldvutt ei moodusta alatisi paare. Kurnas 8...20 pruunitaustalist mustjaspruunide tähnidega muna. Haudumine kestab 15...17 päeva. Isaslinnud haudumisest ega poegade kasvatamisest osa ei võta. Taimetoidulised (valdavalt). Farmivutid raskemad, suuretoodangulised. Haudeinstinkt kadunud. Aastane munatoodang võib ületada 300 muna. Vutimuna keskmine mass on 12...14 g. Hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Vastkoorunud tibude kehamass on vaid 8...10 g, kahe kuuga suureneb see 15...20 korda (120…200 g). Täiskasvanud vuttide kehamass: munavutid: 160–200 g lihavutid: 330–400 g Isasvutid on kergemad. Pardid Partide põlvnemine ja bioloogilised iseärasused Kodupardid põlvnevad sinikaelpardist.
Levikuala Skandinaavia poolsaarest, Atlandi ookeani ja Vahemere saartest kuni Loode-Indiani, Põhja-Hiinani ja Jaapanini. Eestis kultuurmaastikel väikesearvuline haudelind. Talvitub Aafrika põhjaosas, ka Indias, Jaapani saartel, Birmas. Põldvutt ei moodusta alatisi paare. Kurnas 8...20 pruunitaustalist mustjaspruunide tähnidega muna. Haudumine kestab 15...17 päeva. Isaslinnud haudumisest ega poegade kasvatamisest osa ei võta. Taimetoidulised (valdavalt). Farmivutid raskemad, suuretoodangulised. Haudeinstinkt kadunud . Aastane munatoodang võib ületada 300 muna. Vutimuna keskmine mass on 12...14 g. Hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Vastkoorunud tibude kehamass on vaid 8...10 g, kahe kuuga suureneb see 15...20 korda (120… 200 g). Täiskasvanud vuttide kehamass: munavutid: 160–200 g lihavutid: 330–400 g Isasvutid on kergemad. Pardid Partide põlvnemine ja bioloogilised iseärasused
söödatarve veel rahuldatud. Algatajaloom ei pruugi olla astmejärjestuse tipus. Veiste pidamisel tuleb arvestada seda, et igasugune ümberpaigutus mõjub neile stressorina. Kui lehm paigutada samas laudas uuele asemel, siis tema piimatoodang väheneb. Veel suurem on stress, kui lehmad paigutatakse ühest laudast teise. Piimatoodang taastub alles ühe või kahe nädala pärast. Eriti tundlikud igasuguste ümberpaigutuste suhtes on vanemad ja suuretoodangulised lehmad. Seda tuleb arvestad igasuguste tehnoloogiliste muutuste korral. Näiteks lüpsitehnoloogia muutmisel. Kui kannu- või torusselüpsisüsteem asendatakse platsillüpsisüsteemiga, siis kulub paar nädalat enne kui loomad harjuvad sellega. Jällegi kohanevad halvemini vanemad lehmad. Noored lehmad ei ole enamasti muutuste suhtes nii tundlikud. Samamoodi reageerivad lehmad ka söötmistehnoloogiate muutustele. Seepärast peab igasugune tehnoloogiline muutus toimuma võimalikult sujuvalt
vaatamata sellele, et mõnel neist ei ole söödatarve veel rahuldatud. Algatajaloom ei pruugi olla astmejärjestuse tipus. Veiste pidamisel tuleb arvestada seda, et igasugune ümberpaigutus mõjub neile stressorina. Kui lehm paigutada samas laudas uuele asemel, siis tema piimatoodang väheneb. Veel suurem on stress, kui lehmad paigutatakse ühest laudast teise. Piimatoodang taastub alles ühe või kahe nädala pärast. Eriti tundlikud igasuguste ümberpaigutuste suhtes on vanemad ja suuretoodangulised lehmad. Seda tuleb arvestad igasuguste tehnoloogiliste muutuste korral. Näiteks lüpsitehnoloogia muutmisel. Kui kannu- või torusselüpsisüsteem asendatakse platsillüpsisüsteemiga, siis kulub paar nädalat enne kui loomad harjuvad sellega. Jällegi kohanevad halvemini vanemad lehmad. Noored lehmad ei ole enamasti muutuste suhtes nii tundlikud. Samamoodi reageerivad lehmad ka söötmistehnoloogiate muutustele. Seepärast peab igasugune tehnoloogiline muutus toimuma võimalikult sujuvalt
Algatajaloom ei pruugi olla astmejärjestuse tipus. Veiste pidamisel tuleb arvestada seda, et igasugune ümberpaigutus mõjub neile stressorina. Kui lehm paigutada samas laudas uuele asemel, siis tema piimatoodang väheneb. Veel suurem on stress, kui lehmad paigutatakse ühest laudast teise. Piimatoodang taastub alles ühe või kahe nädala pärast. Eriti tundlikud igasuguste ümberpaigutuste suhtes on vanemad ja suuretoodangulised lehmad. Seda tuleb arvestad igasuguste tehnoloogiliste muutuste korral. Näiteks lüpsitehnoloogia muutmisel. Kui kannu- või torusselüpsisüsteem asendatakse platsillüpsisüsteemiga, siis kulub paar nädalat enne kui loomad harjuvad sellega. Jällegi kohanevad halvemini vanemad lehmad. Noored lehmad ei ole enamasti muutuste suhtes nii tundlikud. Samamoodi reageerivad lehmad ka söötmistehnoloogiate muutustele. Seepärast peab igasugune tehnoloogiline muutus toimuma võimalikult sujuvalt
annaabi.ee 
