Magmakivimid-kivimid, mis moodustuvad magma kristalliseerumisel(graniit) Settekivimid-kivimid, mis moodustuvad pehmetest setenditest(liivakivi, lubjakivi) Moondekivimid-kivimid, mis tekivad juba olemasolevate kivimite muutumisel(gneiss, kilt) Purskekivimid-efusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinnal, basalt) Süvakivimid-intrusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinna all,gabro, graniit) Basalt väikeseteraline, gabro suureteraline vahe kristalliseerumise kiiruses(basalt kiire, gabro alglane). Liiva mattudes nooremate setete alla moodustub liivakivim. Laamad( u. 200 laamat olemas) Liiguvad vahevöös toimuva konvektsiooni toimel. Laamade äärealad: · spreading e. lahknemine(divergentne situatsioon <= => ) · kollisioon, üksteise suunas põrkuvad(konvergentne situatsioon =><= ) · liikumine teineteise suhtes, transformmurrangus, nihkumine Konvergentse e. Põrkumise 3 võimalust: ookealine laam vs. ookea
B Pinnasevee alanemisel tekkiv veepuudus C Kivimi omadus mahutada endasse teatud hulk vett 17 Mis on veeand? A Kivmi omadus anda endast välja teatud hulk vett B Kivimi omadus mahutada endasse teatud hulk vett C Pinnasevee alanemisel tekkiv veepuudus 18 Millise kivimi veeand on suurim A Suureteraline liiv B Saviliiv C Liivsavi 19 Millest oleneb kivimi veeläbilaskvus? A Lõimisest B Hüdraulilisest gradiendist C Granulomeetrilisest koostisest 20 Mis on madalsoo? A Toiteala on väiksem levikualast B Toiteala kattub levikualaga
Joodi hapendatud kõivomahla, söödi kama, tehti lihaleiba. Söödi mune, mis värviti kollaseks. Tehti sõira, pirukaid, kisselli. Aias oli juba mõni mari võtta, siis see küpsetati saia sisse. Traditsiooniline sõir 500 g kohupiima, 1 l. toorpiima, 3 muna, 60 g võid, 1 tl meresoola 2 tl köömneid. Valmistamine: Munad kloppida lahti, lisada sool ja köömned, kloppida kuni sool on sulanud. Piim kuumutada kuni pind hakkab kergelt värelema, lisada kohupiim (kui on suureteraline, siis suruda läbi sõela või peenestada köögikombainis). Kuumutada pidevalt segades kuni eraldub vadak (kollakas vedelik). Kohupiim nõrutada hästi kuivaks. Või sulatada kastrulis, lisada kohupiim ja kuumutada veidi segades. Lisada munasegu ja pidevalt kuumutades segada kuni moodustub ühtlane pall. Mass kallata külma veega uhutud kaussi või vormi ja jahutada 4
Oluline parameeter on veega küllastunud kivimi omadus anda ära teatava hulga vett. Seda näitajat nimetatakse veeanniks. Veeannile vastand on küllastusvajak. See nätab kui palju veega küllasumata kivimisse vett juurde mahub. Veeand sõltub kivimi terasuurusest: · Peeneteraline liiv ja saviliiv 0,1...0,15 · Väikeseteraline liiv ja savikas liiv 0,15...0,2 · Keskmiseteraline liiv 0,2...0,25 · Suureteraline liiv 0,25..0,35 · Savitsemendiga liivakivi 0,02...0,03 Eristatakse saviliiva ja liivsavi. Nendel on erinevad veeannid, sest saviliiv sisaldab vähem saviosakesi kui liivsavi. Savi enda veeand on aga nullilähedane. Aastal 1856 lõbustas prantsuse insener Darcy end sellega, et laskis vett läbi mitmesuguse terasuurusega (mitmesuguse granulomeetrilise koostisega ehk lõimisega) liivade vett ja jõudis järeldusele et: Q=kFI,
Värvus hallikas, kollaka varjundiga. Sisaldab peenestatud kliisid, mineraalaineid 1,21 1,8 %. Kasutatakse täisterasaiade valmistamiseks Erinevad jahusordid: Nisujahu Kõige populaarsem oma suurepäraste küpsetusomaduste poolest: on võimeline imama suurt hulka vett, küpsetis säilitab oma füüsilised omadused (konsistentsi, elastsuse) segades ja kääritades, valmistooted hoiavad vormi ega valgu laiali. Nisujahu jaguneb omakorda sortideks, sõltuvalt sellest, kui suureteraline on jahvatus. Kuid mõiste "sort" ei tähenda mitte niivõrd jahu kvaliteeti, kuivõrd selle omadusi ning seda, milleks see ette nähtud on. Niisiis, kõrgema sordi jahu on perenaiste seas kõige populaarsem, sest küpsetised tulevad välja valged ja kohevad. Kuid parimaid pannkooke saab esimese sordi jahust. Mis aga puutub präänikutesse ja küpsistesse, siis nende jaoks sobib oivaliselt teise sordi jahu. Nisu on üks vanemaid ja levinumaid kultuure maailmas
asendist üksteise suhtes ja teistest näitajatest, mis iseloomustavad osakeste paiknemist ruumis. Nimetatud tunnuste kirjeldamiseks kasutatakse struktuuri ja tekstuuri mõisteid. (1) 2.1. Struktuur Mineraalide, kivimitükkide, organismide jäänuste, vulkaanilise klaasi jt võimalike koostisosade suurus, kuju ja omavahelised suhted määravad neist moodustunud kivimi struktuuri. Mõisted eriteraline e. porfüüriline, suureteraline, peitkristalne e. afaniitne ja idiomorfne iseloomustavad kivimite struktuuri. (1) Idiomorfsus on mineraalitera sarnanemine tema ideaalsele kristallstruktuuri ehitusest tulenevale esinemisvormile. (9) Struktuur väljendab kivimi siseehituse omadusi, mis on tingitud tema koostisosade kujust, absoluutsest või suhtelisest suurusest ning hulgalistest suhetest. (1) 2.2. Tekstuur
Kalamari Kalamari on ükskõik millise kalaliigi söögiks kõlbulik mari. Kalamari on emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas. Kaaviar. Tuuraliste (beluuga, sevrjuuga, sterlet või tuur) peeneteraline, kergelt soolatud must mari, mida gurmaanid peavad üheks suurimaks delikatessiks. Parim kaaviar tuleb Kaspia mere äärsestest riikidest: Iraanist, Afganistanist, Kaukaasia riikidest ja Kasahstanist. Punane kalamari. Lõheliste suureteraline mari, mida eelistab enamik tavasööjaid, kuna selle maitse on kaaviari omast mahedam. Muu kalamari. Põhimõtteliselt on söödav ja enamasti maitsev ka teiste kalade mari, kaasa arvatud räim, ahven ja haug. Soomes on aastaringselt müügil külmutatud lutsu-, lõhe-, forelli-, siia- ja rääbisemarja, millest soomlased hindavad kõige enam kaht viimast. Lisaks on neil pidevalt müügil tuubidesse pakitud tursamarjast tehtud kalamarjavõie (Kallen mätitahna), mida
kasvutemp. üle 20o - opt. kasvutemp 17o juures, hapnikunõudlik talub hapnikuvaest toitaineterikast vett PA PALJUNDAMINE Kudemine üle 16o - loote kiire areng, Kudemine 10o juures - aeglane areng, pikk lühike inkubeerimisaeg (4 päeva) inkubeerimisaeg (üle kuu aja) Vajab hormonaalset stimulatsiooni marja Hõlpsasti lüpstav küpsemiseks Suur viljakus, peen mari - 150 000 Väike viljakus, suureteraline mari - marjatera/emaskala kaalu kg 1500 marjatera/emaskala kaalu kg Kleepuv mari – enne haudeaparaati Mari ei ole kleepuv paigutamist vajab töötlust kleepuvuse eemaldamiseks Söötmine Taimse valgu osa on söödas suur, Loomse valgu vajadus suur (sööt kalajahust söödetakse teraviljaga ja õlist), vajalik punase pigmendi lisamine,
8. Karpkala ja vikerforelli kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused. a. Paljundamine: Karpkala kudemine üle 20 kraadise vee juures, loote kiire areng, lühike inkubeerimiseaeg (4päeva), vajab hormonaalset stimulatsiooni, suur viljakus, peen mari, kleepuv mari. Vikerforell kudemine 10 kraadise vee juures, aeglane loote areng, pikk inkubeerimisaeg (üle kuu aja), mari hõlpsalt lüpstav, väike viljakus, suureteraline mari, mari ei ole kleepuv. b. Söötmine: Karpkala taimse valgu osatähtsus suur, söödetakse teraviljaga, kasutab tiigi looduslikku söödabaasi, söödakoefitsent 3-4. Vikerforell loomse valgu vajadus suur, vajalik punase pigmendi lisamine, sööda energiasisaldus kõrge, söödetakse ainult kuivsöödaga, loodusest lisa ei saa, söödakoefitsent ligikaudu 1. c
annaabi.ee 
