sobiliku ala läheb linnade alla. Mis ohud kasvavad veel rahvaarvu suurenemisega? Rahvaarvu suurenimisega kasvavab oht sõja tekkele. Sõdade põhjuseks võib olla söök, puhas joogivesi, elamis pind või hoopis midagi muud nagu näiteks võim. Lisaks sellele tekitavad 7 miljardit inimest väga palju saastet ja prügi ning ühel päeval võib see neile endale ohtlikuks saada. Kuidas piirata rahvaarvu kiiret suurenemist? Rahvaarvu kiiret suurenemis piirab maailm. Ta piirab seda maavärinate, tsunamide, üleujutuste, vulkaani pursetega ja teiste loodus katastroofidega. Lisaks sellele võiks teha nii nagu Hiinas, et rohkem kui ühe lapse puhul tuleb maksta suuri makse riigile, kui ei ole just mitmikud. 7 miljardi inimese puhul on palju probleeme. Planeet Maa ei suuda kõigile neile inimestele tagada eluks vajalike asju ja normaalseid elutingimusi, see tõttu tuleks kuidagi piirata rahvaarvu. Praeguste andmete järgi on planeedil Maa
Rõhutasid,et riik ja ühiskond arenevad orgaaniliselt ja et areng saab toimuda ainult pikkamööda. Liberalism : John Lockei,Constant de Rebeque. Väitsid,et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesedühiskondliku lepinguga,mis ei ole neid aga vabandustestilma jätnud.Põhivabadusteks pidasid nad sõna-,trüki,koosolekute,ühingute ja südametunnistuste vabadust. Majanduslik liberalism : Adam Smith. Väitis,et rikkuse saladus ei peitu kaubanduses,rahas ega maas,vaid töös.Rikkuse suurenemis eelduseks pidas Smith majandusliku tegevuse täielikku vabadust.Riigi ülesanne oli ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine ning teede ehitamine.Lõi ka turumajanduse. Utilitarism : Jeremy Bentham Väitis et inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi.Rõhutas indiviidi vabadust ning leidis,et riigist on tulu,kui ta annab üksikisikule võimalikult suure vabaduse. Kasumi ja palga vastandlikkus : David Ricardo Arendas tööväärtusteooriat
Skeem 2 aruanne annab aga aruande kasutajale parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2 alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad. 8) Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon: Kontod on raamatupidamises info säilitamise vahendiks. Kontodesse märgitakse arvestusperioodi vara ja vara katteallikate algsaldod, suurenemis- või vähenemisoperatsioonid ehk käibed ja lõppsaldod. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Kontol on kaks poolt, vasak pool on deebet (D) ja parem pool on kreedit (K). Konto käibena käsitletakse kontosse kirjendatud majandustehingute summade kokkuvõtet ilma saldota.
kasum (kahjum) ; Aruandeaaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades Vasta ise :D 18. Kontod nende sisu ja liigid. Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste(tulude ja kulude) rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Kontodel märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemis tehingud, vähenemis tehingud ja lõppsaldod SALDO=JÄÄK Registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll toimub kontode süsteemi abil. Kontodel sisalduva info pöhjal on võimalik selgitada perioodi tulemused ning koostada aruanded. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, milledel kogutakse andmed varade
1. Bilanss ei peegelda varade tegelikku väärtust, sest hindamise aluseks on võetud soetusmaksumus. 19 2. Mõnedele kirjetele tuleb anda ligikaudne hinnang näiteks debitoorne võlgnevus, mis hinnatakse selle loodetava laekumise seisukohalt; kasuliku eluea järgi hinnatavad põhivarad. 3. Põhivara amortiseerimine on iseenesest mõistetav, selle väärtuse suurenemis suuri investeeringuid kasvava väärtusega varadesse nagu maa, mets, kaevandused ja kariloomad. 4. Paljud väärtusi omavad tegurid on bilansist valja jäänud, sest nende objektiivne hindamine on keeruline (naiteks ettevotte inimressursid).1 3.1.2. Analüüsi meetodid. Horisontaalne võrdlev analüüs näitab muutuste dünaamikat erinevate aastate vahel. Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestusprintsiipide kohaselt esitatakse aruannetes võrreldavuse
3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine Majandustehingutest tingituid bilansikirjete muutusi arvestatakse kontodel. Konto on raamatupidamises info säilitamise vahendiks. Konto on tabel, mis kajastab ettevõtte vara vm seisu kahel kindlal ajahetkel ning muutusi kahe kindla ajahetke vahel ehk kontodel toimub vara ja vara finantseerimisallikate jne majandustehingute tagajärjel toimuvate muutuste jooksev arvestus. Kontodele märgitakse arvestusperioodi vara vm algsaldod, suurenemis- või vähenemistehingud ning lõppsaldod. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes. Igale bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontosid on kahte liiki: • Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. • Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Kontodel on alati kaks poolt: vasak pool – deebet (D) ja parem pool kreedit (K). Kontod
annaabi.ee 
