" ,,Tormilise vaimustuse võimuses langesin ma põlvili ja tänasin kogu südamest Taevast, et mul oli õnne seekord ellu jääda. ..Nüüd algab minu maise elu suurepäraseim ja unustamatu aeg." - Hitler ,,Mein Kampfis" oma tunnetest esimese maailmasõja alguses. 10. novembril tehti teatavateks, et Saksamaa on nüüd vabariik, et sõda on kaotatud ja et sakslased pevad andma end võitjate armu alla ning lootma nende suuremeelsusele. Hitler kirjutab selle kohta järgmist: ,,Nii et kõik on olnud asjata. ..Kas see kõik toimus vaid selleks, et kamp näruseid kurjategijaid saaks meie isamaale käpa peale panna? ...Neil öödel tõusis minu viha, viha nende vastu, kes on selle teo eest vastutavad." - Hitler ,,Mein Kampfis" oma tunnetest esimese maailmasõja lõpus. Hiljem nimetas ta sõja-aastaid ,,minu maise elu suurepäraseimaks ja unustamatuks ajaks". Veelgi
27 mõtleb kallimast meenutades unenägu. 79- lõpp ,, sa ise oled võlausaldaja". 71- räägib, mis saab pärast surma. 93 veetlusele ei vasta voorus, truudusetus. 121 parem olla halb , kui halvaks peetud, keelepeks, vihkab teisi. 2)Komöödia- elurõõmsad, liikuvad, lopsakas sõnakasutus. ,,Suveöö unenägu"- Shakespeare jõuab mõtteni, et vanemad ei tohiks sekkuda laste armastusse. Komöödiates vastandamised näiteks ,,Veneetsia kaupmees" rõõmule, sõprusele ja suuremeelsusele vastanduvad rahaahnus ja tigedus. Vastandamisele on ülesehitatud ka ,,Tõrksa taltsutus", kus neiu eirab kõiki mehi, kelle murrab nutikas noormees, kes kasutab samu võtteid.( 10 things I hate about you) Vahetamiskomöödia ,,Palju kära ei millestki" - keegi peab kedagi kellekski teiseks. Huumor on peenekoeline, teisalt labane. Narridel on tähtis osa, nad võisid isegi kuningat solvata. Veendumus: elus on edu nendel, kes on rõõmsad ja ettevõtlikud. AJALOOKROONIKAD(näidendid)
prioriteete teatud aladel, nagu näiteks elliptiliste funksioonide osas. Alles hulk aastaid pärast Gaussi surma saadi teada, kui palju XIX sajandi matemaatika saavutustest oli Gaussi laualaekas olemas juba enne aasta 1800. kui ta oleks avaldanud kõik, mida ta teadis, siis oleks tänapäeval matemaatika võibolla poole sajandi võrra kaugemale jõudnud sellest, mis ta tegelikult on. Kolm aastat Göttingeni ülikoolis (1795-1798) olid gaussi elus viljakaimad. Tänu hertsog Ferdinandi suuremeelsusele polnud noormehel rahalisi raskusi. Ta pühendus tööle ja söbrutses vähestega. Kui noort geeniust kimbutasid rahalised mured, tuli hertsog talle appi, maksis kinni tema doktoridissertatsiooni trükikulud (Helmstedt, 1799) ja toetas teda tagasihoidliku stipendiumiga, mis võimaldas Gaussil oma teaduslikku tööd takistamatult jätkata. Mõnigi tänapäeva matemaatik kahetseb võibolla, et Gauss jättis arvuteooria arendamise pooleli ja asus taevamehaanika probleemide kallale
õigustraditsiooni peamiseks osaks, õhtumaise kiriku- ja riigiõpetuse üheks aluseks. Teooria arendas välja paavst Gelasius I (492-496) oma kirjas keiser Anastasiosele. Autonoomsuse printsiip elas algselt kõige nähtavamalt kiriku enda õigusmõistmises, piiskopi õigusmõistmisele pidid alluma kõik kristlased. Riigikiriku positsiooni saavutanud kiriku seisukoha järgi oleks nüüd kõik kodanikud kui kristlased pidanud kuuluma piiskopi jurisdiktsiooni alla. Vaatamata üksikute keisrite suuremeelsusele, ei saanud riik olla siinkohal järeleandlik, ei saanud oma volitusi loovutada, mistõttu tekkis rida arusaamatusi ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Olukord muutus Rooma riigi nõrgenedes, ametnike pädevuse vähenedes ning kirjalikkuse, eriti Lääne-Rooma territooriumil. Kirik tuli manduvale riigile appi, sest tema valdas kirjaoskust ja spetsialiste, kes tundsid õigust paremini kui ametnikud. 3.3. Õiguse kirjalikkus
avanevad selgelt kangelaste iseloomud. Rolandis rõhutatakse tema kangelaslikkust. Cidis rõhutatakse pigem tema inimlikkust. Suurema osa laulust hõlmavad lahingud ja nende Suurema osa laulust hõlmavad Cidi eraelu puudutvad kirjeldused. lood. Roland pälvib rahva armastuse tänu oma Cid pälvib rahva armastuse pigem oma käitumise sõjasangarlusele. suuremeelsusele ja lihtsusele. Selles teoses on pigem heroilis-rüütellik sisu. Selles teoses on pigem demokraatlik sisu. Väljendab tugevalt prantslaste isamaa-armastust. Ei väljenda hispaanlaste isamaa-armastust. 1.3.3. Saksa kangelaslaul ,,Nibelungide laul" Rahvuslik element puudub. Ei kõneleta otseselt Saksamaast. Sündmused ulatuvad kaugemasse aega kui Rolandi või Cidi lugu. Kirja on pandud hiljem kui Rolandi ja Cidi lugu
annaabi.ee 
