Kolmanda rühma, rannikumurde (R) eripärana võib mainida sise- ja lõpukao puudumist (nt kandama pro kandma, metsä pro mets) ja vältevahelduse puudumist. Kirjakeelest kaugeim on Võru murre. Mõni näide: R naula eP nael eL naal, nagõl Andrus Saareste Theodor Saar kohtu kõht kõtt suuremb(i) suurem suure(m)p [ma] odin võtsin võti [nad] tulled tul(n)d tullu, tullu' [ma] saisin saaks saass Murdekogud ja uurimiskeskused Murdekeele lauskogumine algas Andrus Saareste eestvõttel 1921. a üliõpilastest stipendiaatide abil. Wiedemanni
), sage palatalisatsioon(kõik konsonandid), ks-ss(saassi), ksi-ts(üts,läts), psi-pts(lats), tk-kk/tsk(katski), kt- tt(kõtt), vokaalharmoonia(näta,terävä), erinevad vokaalid teatud sõnades(lahki, kõllane, mõts), kõrgenenud vokaalid nasaalide ees(timä,um), silbilõpu klusiili nõrk vaste säilinud(nagel), järgsilbi o(jano,tego), valdav i-mitmus(puil), illativ -he,-de(kohtude,kohtuhe), inessiv -n,-h,- hn(jalan,jalah),keskvõrre -mb(suuremb), pöördelõpud puuduvad(tii anni, tii annassi), da- infinitiiv(tuvva, istu), domineerib i-lihtminevik(ma võti, ta elli) Südaeesti ja kirderanniku murderühmade peamised erinevused südaeestis sisekadu, lõpukadu, i-e diftongides, vokaalharmoonia puudub, vältevaheldus esineb, ng:ng:lõng:lõngad, palatalisatsioon, gbd vokaalide vahel(tuba), illatiivis geminatsioon(tuppa). Kirderannikul sisekadu
et, kui ma nime `järgi `lehmä õigassi enne et: «Kirjäss kossa läät sääl», sis ta `tundse (= tundis) joba ärä. «Tuk võta Kirjäst, Krats võta Kirjäst» sis ta `käändse kohe `ümbre. Nii et ma `saie lehmäkarja man küländ `lulli lüvvä. Sis mul olli joba raamatit üten (= ühes) ja mul olli eegeldämise tüüd üten ja. Lugesi raamatit ja, vahel eegeldi, tei (= tegin) käsitüüd ja, ja kudasi (= kudusin) midägine ja. Sääl olli jo paremb olek. No sis olli joba suuremb ka veidikese. Aga kui kiiniaig `välä tulli, parmu tulliva, no sis `joosiva kurjavaimu vahel `võssa küll käest ärä. Nii et mõnikõrd `võtseva `õkva iku vallale (= nutu lahti), kui kõik `mõtsa, `suurte `mõtsa `sisse `lätsivä laiali. Ei `julgu ämp tõisi `o·smagi minnä ja ei saa kätte sis. Ku vahel suure ikuga `tulli ainaliste manu, sis `tulli `jälle kas esä vai vai `keski, kes `tulli sis jälle appi näid mõtst `välä ajama.
o Kõpu (Kõp), Viljandi (Vil), Suure-Jaani (SJn), Pilistvere (Pil), Kolga-Jaani (KJn), Põltsamaa (Plt), Türi (Tür, ainult kaguosa) Kagurühm – Põhja-Tartumaa murrakud idamurde jooni: padad ‘pajad’, tal´v ‘talv’, pidanud o Kursi (Ksi), Äksi (Äks), Laiuse (Lai, lääneosa), Palamuse (Pal, lääneosa). Kirderühm – Lääne-Virumaa murrakud siirdeala kirderanniku ja keskmurde vahel: nahkane ‘nahkne’, tuba : tuva ‘toa’, suuremb, lähend ‘läinud’ o Jõelähtme (Jõe, maapoolne osa), Kuusalu (Kuu, mandripoolne osa), Kadrina (Kad, põhjaosa), Haljala (Hlj, lõunaosa), Rakvere (Rak, põhjaosa), Viru-Jaagupi (VJg, põhjaosa), Iisaku (Iis, loodeosa). Keskmurde tuumala läänepoolseimad Virumaa (nt Rak VMr), lõunapoolsed Harjumaa (nt Amb Jür) ja suur osa Järvamaa murrakuid (nt JMd Ann Koe Pee) o tuad, lueb, sued; o teud, kautab, autu; o aama, lääma;
· illatiiv sse: kohtusse · illatiiv: -he / -de/ (-se): kohtude/kohtuhe · inessiiv s: jalas · inessiiv -n/-h/-hn: jalan/jalah/jalahn · translatiiv ks: aleviks · translatiiv s, -st: alõvis, alõvist · keskvõrre -m: suurem · keskvõrre -mb/-mp/-p: suuremb/suuremp/suurep · eri pöördelõpud isikus ja arvus: annan, · sama pöörde ainsuse ja mitmuse vormide anname tingiv kv ks(i): annaks sarnastumine: ma anna, mii anna · pöördelõpud lihtminevikus ja tingivas · pöördelõpud puuduvad: tii anni, tii annassi kõneviisis: andsite, annaksite · da-infinitiiv: tuua, süija, istuda, pühkida · da-infinitiiv: tuvva, süvvä, istu, pühki
annaabi.ee 
