Suurtükk Mürskudega või miinidega tulistatav relv, mis koosneb rauast, lukust ja lafetist. Suurtükke hakati kasutama 13.-14. saj. Kindluste ründamiseks ja kaitsmiseks . Rauaõnne läbimõõdud ehk kaliibri järgi eristatakse nüüdisajal väikese -,keskmise ja suurekaliibrilisi suurtükke ( vastavalt 20-70 mm, 76- 155 mm ja üle 155 mm ). Asukoha ja tulistavate märkide järgi eristatakse maismaa -, õhutõrje -, ja rannasuurtükke. Mürsu lennujoone iseära poolest jagunevad suurtükkid kahureiks ( lennujoon lame ), haubitsaiks ( lennujoon järsk ), mortiirideks ehk müüsreiks ( lennujoon väga järsk; nüüdisaja relvastusse need ei kuulu ), miinipildujaiks (lennujoon järsk ), rektiivsuurtükkideks ( lennujoon lame; need on lähimaarelvad ),
raamatukogu, söögisaal ja eluruumid pakuvad huvitavat pilguheitu keskaja munkade igapäevaelule. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka keldris asuvat energiasammast. 4.3 Hellemanni torn ja linnamüür Väidetavalt on Hellemani torn oma nime saanud läheduses elanud linnakodaniku Helle Hollemani järgi. Keskajal mängis rolli torni strateegiline asukoht, Viru värava vahetu lähedus. Kaitserajatisena oli ehitis kasutusel kuni Põhjasõjani. Torni laskeavad olid ümmargused, seal kasutati suurekaliibrilisi kahureid, tolle aja kohta edumeelset miiltaartehnikat. Aegade jooksul on ehitist kasutatud vanglana, laskemoonalaona ja kohvikuna. Nõukogude ajal kuulus torn kinoliidule. Pärast tolleaegset lagunemist ning torni konserveerimist, renoveeriti see alles 2006. aastal. 4.4 Kalevi martsipanimuuseum Martsipanist, mis on Eestis tuntud juba viimased viis sajandit, on aegade jooksul saanud apteegis müüdud ravimist dekoratiivne maiustus. Martsipanitoas saab tutvuda selle maiustuse
Elu teine pool Kirjanik Jaan Kaplinski saab 22. jaanuaril 70 aastaseks. Tema vaatering on avar ja kosmopoliitne nii on tal üht-teist öelda kaugemategi maailmanurkade kohta. Igasugu kinnisideed, fanatismid ja fundamentalismid on talle vastukarva, müstiline ja esoteeriline jama näib teda ärritavat, instinktide kultusele paistab ta eelistavat mõistust. Ehkki ta vahel oma taktikaga ära tüütab on meil selliseid suurekaliibrilisi vaba-mõtlejaid ju ainult tema üksi. Jaan Kaplinski tsitaadid Süda oli raske, ma kirjutasin ja kirjutan kõige rohkem selleks, et hakkaks kergem, et saaksin jälle elada, magada, süüa. (2009) Kõige raskem on inimesel kanda kaht asja musta südametunnistust ja nime, see tähendab nimega kaasas käivat kuulsust, laimu, tähelepanu, imetlust, vihkamist, kadedust. (2009) Pikksilm teeb meid hardaks ja tõsiseks, mikroskoop paneb muigama. (2009)
/ / Tema vaatering on avar ja kosmopoliitne nii on tal ühtteist öelda kaugemategi maailmanurkade kohta. Igasugu kinnisideed, fanatismid ja fundamentalismid on talle vastukarva, müstiline ja esoteeriline jama näib teda ärritavat, instinktide kultusele paistab ta eelistavat mõistust. Ehkki ta vahel oma daktikaga ära tüütab (me võime ju vabalt kujutleda lugematagi, mis Kaplinski selle või teise asja kohta arvab), on meil selliseid suurekaliibrilisi vabamõtlejaid ju ainult tema üksi. Nii on iseloomustanud oma kaaspõlvlast enam kui kolme aasta eest Mati Unt, otsides Jaan Kaplinski esseekogu "Võimaluste võimalikkus" arvustuses vastust küsimusele "Mis on "kaplinskilikkus?" Ja nagu toodud repliigist ning kogu arutlusest endast (Postimees, 24. oktoober 1997) selgub, on just vabamõtlejast õpetaja see vorm, millesse hiliskeskikka jõudnud Kaplinski olemus mahutub. Iga suur looja on õpetaja
lahistel. Meie poh- janaaber Soome on pikemat aega kuulunud tugevamate riikide hulka ning voitnud arvukalt medaleid. IMSSU (International Metallic Silhouette Shooting Union) on alguse saanud 20. sajandi algusaastatel Mehhikos. Algul kasutati elusloomi, kuid peagi asendati need loomade metallsiluettidega (kana, siga, kalkun, jaar jne), distantsid on 25200 m. Kasutatakse suurekaliibrilisi ja tugevajoulisi tehaserelvi, valja arvatud vabapustol. Las- keasend (v.a pustiasend) on turvalisuse kaalutlusel vaba. Laialdaselt on kasutused Creedmore'i asend, kus laskur on selili, jalad markide suunas. Laskurid jagatakse reitingu alusel voistlusklassidesse.
võõrandamised, mida ei peatanud ka valitsuse korraldus 05.10.1993, millega anti sõjaväelinnak üle Kaitseministeeriumi haldusesse. Lõplik riigi võit Lennusadama ebaseaduslike valdajate üle jõustus alles vastavalt Riigikohtu otsusele 2006.a. juulis. Suurtükkide kollektsioon Lennusadama kaipealset kaunistab kollektsioo laevasuurtükke. Teatavasti klassifitseeritakse neid suurekaliibrilisi relvi mitmeti, vastavalt raua pikkusele ja väljatulistatud mürsu, kuuli või granaadi lennujoone Eesti Meremuuseum kumerusele. Kõige lühema raua ja kumerama lennujoonega relva nimetatakse mortiiriks. Lameda lennujoonega relv on kahur. Eriti keeruline on 16. ja 17. sajandi laevasuurtükkide klassifikatsioon. Lihtsuse mõttes ei tehta igapäevases suhtluses nende vägevate relvade täpsest klassifikatsioonist probleemi ja liigitatakse nad kõik ühise nimetaja suurtükk alla.
paiknesid ka angaarid. Siit said alguse aastaid kestnud erinevatele omanikele kantimised ja võõrandamised, mida ei peatanud ka valitsuse korraldus 05.10.1993, millega anti sõjaväelinnak üle Kaitseministeeriumi haldusesse. Lõplik riigi võit Lennusadama ebaseaduslike valdajate üle jõustus alles vastavalt Riigikohtu otsusele 2006.a. juulis. Suurtükkide kollektsioon Lennusadama kaipealset kaunistab kollektsioo laevasuurtükke. Teatavasti klassifitseeritakse neid suurekaliibrilisi relvi mitmeti, vastavalt raua pikkusele ja väljatulistatud mürsu, kuuli või granaadi lennujoone kumerusele. Kõige lühema raua ja kumerama lennujoonega relva nimetatakse mortiiriks. Lameda lennujoonega relv on kahur. Eriti keeruline on 16. ja 17. sajandi laevasuurtükkide klassifikatsioon. Lihtsuse mõttes ei tehta igapäevases suhtluses nende vägevate relvade täpsest klassifikatsioonist probleemi ja liigitatakse nad kõik ühise
annaabi.ee 
