annab infot ajukasvajate korral, epilepsia korral ja läbipõetud ajutraumadest annab teada. Epilepsia on selline NS haigus, kus peaajus, koores, või koorealustes piirkondades on püsiv erutuskolle. Miks ta tekib? Sageli sünnitrauma, ka elujooksul läbipõetud trauma, ajuinsult, kus pärast tekivad armid. Aegajal võib erutus sellest koldest lahvatada välja ja levib aju naaberaladele ja erutus kutsub esile tagajärgi. Epilepsia korral esinevad suureamplituudilised lained ja ka ogad. 7 13. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid. Sümpaatilise närvisüsteemi toimed efektorelunditele (vt. tabel sympefektid) Veresoontele on kahesugune toime: osa laienevad, osad ahenevad. Ahenemist vahendab tavaliselt alfa1 adrenoretseptor, aga laienemist Beeta2 . Ahenevad naha ja limaskestade arterid, samal ajal skeletilihaste ja ajuveresooned laienevad. Koronaarveresooned varustavad südant verega
Kuidas keegi oskab seda teha, sõltub juba inimesest endast. 2) Diagnostika neuroloogia, psühhiaatria. Rohkem küll neuroloogia. Milliste haiguste diagnostikas ta annab infot? Nende, mis seotud ajutalitlusega ja seda infot annab ta ajukasvajate(madal amplituud beeta, delta) korral, epilepsia (ns-i haigus, kus peaajus, koores või koorealustes pindades on püsiv erutus. Tekkepõhjus sageli sünnitrauma, ka elujooksul läbipõetud trauma või ajuinsult või infarkt. Esinevad suureamplituudilised lained ja kogad?. Provokatsioonid kutsutakse esile heliärritus) korral ja ka läbipõetud ajutraumadest (aju vigastustes, kus on toimunud mingisugune orgaaniline muutus ( on jäänud mingi jälg) nt insult). Vegetatiivne NS NS osa, mis reguleerib veresoonte närvitalitlust. Tal on 2 osa: sümpaatiline ja parasümpaatiline. (On ka kolmas osa metasümpaatiline ehk enteraalne või intramulaarne süsteem). Kummalgi süsteemil on oma tsentraalne ehk keskNS-s
• Värviliselt värvitule. • Liikuvalt liikumatule. • Vasakult paremale. Aju tüvi – aktiviseeruvad instinktid (reproduktsioon/seks, ellu jäämine, nälg, janu, energiavarustus). Limbiline aju – aktiviseeruvad emotsioonid, tungid ja vajadused (aju tüvi „tõmbab selle käima“). Ajukoor ehk neocortex – „mõtlev aju“, seal kognitiivsed protsessid (taju, tähendusloome). On parim lahendus, kui tähelepanu suudetakse hõivata kõigil kolmel tasandil. Sakaadilised ehk suureamplituudilised silmahüpped. Jälgivad silmaliigutused, kus pilk fikseeritakse objektile ja hoitakse muutes näiteks liikuva objekti puhul silmamuna asendit. Treemor ehk pidev väike värin. Esimesena Yarbus 1967: väike aparaat, mis registreerib silmaliigutusi. Seesmise ruumitähelepanu efekt: Inimene suudab ka tähelepanu ja pilgu fikseerimisel mingile objektile mingil määral ka täita kõrvalist ülesannet (nt jälgides liiklust leida istmelt telefon)
annab infot ajukasvajate korral, epilepsia korral ja läbipõetud ajutraumadest annab teada. Epilepsia on selline NS haigus, kus peaajus, koores, või koorealustes piirkondades on püsiv erutuskolle. Miks ta tekib? Sageli sünnitrauma, ka elujooksul läbipõetud trauma, ajuinsult, kus pärast tekivad armid. Aegajal võib erutus sellest koldest lahvatada välja ja levib aju naaberaladele ja erutus kutsub esile tagajärgi. Epilepsia korral esinevad suureamplituudilised lained ja ka ogad. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM NS osa mis innerveerib siseelundite tööd. tal on kaks osa: sümpaatiline ja parasümpaatiline. Kummalgi on oma tsentraalne ja perifeerne piirdenärvisüsteemi osa. Eferentne osa on kahest neuronist koosnev: nii sümpaatilisel kui parasümpaatilisel. I neuron e. preganglionaarse neuroni keha paikneb kesknärvisüsteemis. Selle neuroni jätke läheb närvitänku ehk ganglioni . II neuron ehk postganglionaarne, tema jätked suunduvad
Ka une ajal toimuv mõjutab unenägude sisu. Veesolin, voodi raputamine ja karjumine kajastub enamasti ka magaja unenägudes. Unenäod on ilmekaks näiteks subjektiivsest ("seesmisest") psühholoogilisest kogemusest (ja ühtlasi aktiivsusest), mille objektiivne uurimine kõrvalise uurija poolt on vägagi keerukas ettevõtmine. Pikaks sammuks unenägude uurimise edenemisel oli avastus, et une nägemise perioodid seostuvad une erilise staadiumiga, mille jooksul toimuvad magaja silmade suureamplituudilised liikumised suletud laugude taga. Seda staadiumit nimetatakse kiirete silmaliigutustega (KSL) une staadiumiks ja seda käsitleme edaspidi lähemalt. Sellised uuringud on saanud võimalikuks tänu uurimistehnika arengule, mis lubab registreerida magaval inimesel aju ja silmade liikumisest tekitatud bioelektrilist aktiivsust. Unenägusid on uuritud ka kui võimalikke tunnetusprotsesse. On ilmne, et unenägudes peegeldub see,
inimene ise sellest teadlik ei ole. Alalävise taju ja tähelepanu fenomenil põhinevate reklaamide puhul tuleb igas reklaamis kasutada samu elemente argument, mida reklaamitegijad ikka ja jälle ära unustavad ... Tajumine kui protsess Kuidas pilk liigub? · Modelli pilgu suunas ... · Tumedalt heledale · Värviliselt värvitule · Liikuvalt liikumatule · Vasakult paremale Silmaliigutused - sakaadilised e suureamplituudilised silmahüpped 1/20 sek (Ornstein, 1972) - jälgivad silmaliigutused, kus pilk fikseeritakse objektile ja hoitakse muutes nt liikuva objekti puhul silmamuna asendit - treemor (nystagmus) e pidev väike värin Esimesena käsitles teemat Yarbus 1967: väike aparaat, mis registreerib silmaliigutusi. Crowding (ka lateraalne maskeerimine (Bouma, 1970)): K + WKH
annaabi.ee 
