REFERAADI KOOSTAMINE MILLISTEST OSADEST REFERAAT KOOSNEB? Referaadil on mitu kohustuslikku ja mõni soovituslik osa. * Tiitelleht peab kindlasti olema. Sellele märgitakse kooli nimi, autori nimi, töö pealkiri, koostamise aasta. Kui õpetaja juhendab ja aitab õpilast, siis ka tema nimi (vt NÄIDIS 1). * Sisukord pannakse sel juhul, kui referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha. * Sissejuhatus on lühema referaadi korral lõik töö alguses ja pikema puhul eraldi lehel. Sisse- juhatusest saab lugeja teada, millest referaat on kirjutatud ning miks seda on tehtud. * Referaadi põhiosa võib jaotada teemakohasteks peatükkideks. * Kokkuvõte on sama suur kui sissejuhatus. Sinna kirjutatakse, mida tööd tehes ise uut teada saadi ja milline on õpilase arvamus sellest. * Kasutatud kirjandus on viimasel lehel ja seal on tähes...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemi...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM PAAVSTIVÕIM KESKAJAL REFERAAT AJALOOS TALLINN 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................2 1. PAAVSTID......................................................................................................................4 2. TUGEVAIM JA MÕJUVÕIMSAIM PAAVST INNOCENTIUS III.............................6 3. PAAVSTIVÕIM PERIODISEERITULT........................................................................7 Kokkuvõtte...........................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................
Kreeka-Pärsia sõjad Sõdadel oli Antiik-Kreekas suur osatähtsus. Sealsed alad vahetasid võimu väga tihedalt, sõditi maade ja kaubandusteede pärast, lisaks oldi suhteliselt avatud võõrastele mõjudele (eriti Väike-Aasia poolt). Müütidestki on tuntud Trooja sõda ning väiksemad taplused. Pärast seda kuulsat kümneaastast piiramist Ilioni all hajusid peagi nii Minose kui ka Mükeene kultuur.Algas pime ajastu. Seda ajastut on nimetatud pimedaks, kuna nendest aastasadadest pole suuremaid kirjalikke märke. Toidupuuduse tõttu hakati rajama kolooniaid. Siis lõppes aga ka pime ajastu, järgnes arhailine ajajärk. 776 eKr toimusid esimesed olümpiamängud, tekkisid polised - Kreeka linnriigid. Kolooniate rajamine kiirenes, tekkisid tihedamad sidemed lähisümbrusega. Hakati vermima hõbemünte. Tõusid esile kaks linnriiki, Ateena ja Sparta. Ateenas pöörati tähelepanu haridusele ning sõjaliselt oli nende trump merevägi. Sparta oli seevastu militaristlikult vä...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT INIMESEÕPETUS P2NC.00.495 KONSPEKT ,,Uimastid ja sõltuvused" Kodutöö 4 Yulia Shipitsyna Juhataja: Marge Grauberg NARVA 2011 SISUKORD 1) SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 2) LÜHIKE ÜLEVAADE UIMASTITEKASUTAMISE OLUKORRAST EESTIS...............4 3) UIMASTITE KASUTAMIST ALUSTAMISE PÕHJUSED..............................................5 4) NARKOOTIKUMIDE KASUTAMISE PÕHJUSED................................................6 5) TARBIMIST MÕ...
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
annaabi.ee 
