Suur ja väike vereringe (0)

5 VÄGA HEA

Kodumesilane

Kodumesilane e. meemesilane
on üks vähestest kodustatud
putukatest. Mesilasi
kasvatatkse mee saamiseks.
Mesilastelt saab ka
mesilasvaha ja mesilasmürki.

Mesilased on kõike olulisemad
õistaimede tolmeldajad . Nad
lendavad õielt õiele, teostades
sel viisil risttolmlemist.

Kodumesilane

on tuntuim mesilane ,
keda kasvatatakse tarudes.
Kärjekannudesse varuvad nad mett
ja töödeldud õietolmu suira. Seal
kasvab ka haue: munad, vastsed ja
nukud. Peres on harilikult üks
mesilasema , 15–17 tuhat
töömesilast ja ajuti 200–2000
isamesilast ehk leske.

Emamesilane

Isasmesilane ehk lesk

Minevikus arvati, et mesilased
teevad pärast nukust väljumist
kogu valmikuperioodi jooksul
kindlat tööd, kuid see osutus
vääraks. Mesilasi märgistades
selgus, et mesilastel esineb
ealine polüetism.

Valmikuelu esimestel päevadel puhastab
mesilane vanu kärjekanne ja silub neid
läikima. 4 päeva vanuselt hakkab ta suiraga
toitma täiskasvanud vastseid. 8 päeva
vanuselt hakkab ta toitma ema, noori
vastseid või emavastseid. Hiljem töötab ta
lennulaual toidu vastuvõtjana(u. nädal
aega). Pärast seda hakkab ta
prahikoristajaks ja teiste mesilaste
puhastajaks. Hiljem hakkavad nad kärgede
ehitajaks, kui nende vahanäärmed on kõige
arenenumad.

Pärast seda, kui neil a renevad mürginäärmed,
hakkavad nad lendla juures valvuriteks. Ja
alles elu lõpul hakkavad nad lendama.
Siiski algab ettevalmistus selleks varem.
Noored mesilased lendavad aeg-ajalt taru
lähedale ja püsivad õhus paigal, hoides alati
pead taru suunas. Korjemesilasena töötab
mesilane üksnes väikese osa oma elust:
suvistel meemesilastel on see 6 nädalast
vaid mõnikümmend tundi.

Kui sünnib

uus mesilasema, siis
tavaliselt lahkub vana ema
koos töölistega tarust. Selleks
moodustavad mesilased
sülemi. Sülemlemine toimub
tavaliselt suve esimesel poolel.

Tänan kuulamast!