18,8 Tartu ülikooli majandusüliõpilane Julius Tiisfeldt, tol ajal tuntud kergejõustiklane (Varssavi 1924. aasta ülemaailmsete üliõpilasmängude võitja keskmaajooksus). Esimesed individuaal-võistkondlikud Eesti meistrivõistlused orienteerumises peeti 27. septembril 1959 Nelijärvel. Orienteerumises peetakse hulgaliselt pikkade traditsioonidega rahvavõistlusi: põnev öine teade Jüriööjooks (alates 1960, võistkonnas 3 meest ja 2 naist), kahepäevased Suvejooks ja Suunto games, mitmepäevajooksud Ilves-3 ja Kobrase karikas(toimunud on ka 4EST, aga selle korraldamine lõpetati aastal 2006), rahvusvahelise mainega teatemitmepäevajooks Ilvesteade. Populaarseid igamehevõistlusi neljapäevakute nime all korraldatakse üle Eesti, esimene taoline toimus Kloostrimetsas 11. juunil 1964 (idee Rain Lahtmetsalt, käivitaja Toomas Kerem). 8. juunil 1959 loodi Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures orienteerumisspordi komitee, mille esimeheks valiti Aleks Kaskneem
Pärast sõda hakkasid matkajad orienteerumisvõistlusi uuesti korraldama 1950-ndatel aastatel. Esimene individuaalne orienteerumisjooks toimus 15. juunil 1958 Viljandi lähedal Viiratsis, kui Kalevi MV-l valikorienteerumises võitsid esikoha Heino Mardiste ja Illi Uuetoa. 3 Orienteerumises peetakse hulgaliselt pikkade traditsioonidega rahvavõistlusi: põnev öine teade Jüriööjooks (alates 1960 aastast, võistkonnas 3 meest ja 2 naist), kahepäevased Suvejooks ja Suunto games, mitmepäevajooksud 4EST, Ilves-3 ja Kobrase karikas, rahvusvahelise mainega teatemitmepäevajooks Ilvesteade. Populaarseid igamehevõistlusi neljapäevakute nime all korraldatakse üle Eesti. Esimene taoline toimus Kloostrimetsas 11. juunil 1964, mille idee autor oli Rain lahtmets ja käivitaja Toomas Kerem. 8. juunil 1959 loodi Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures orienteerumisspordi komitee, mille esimeheks valiti Aleks Kaskneem,
Klupp peab vastama järgmistele nõuetele: · klupi haarad peavad mõõtmise momendil olema risti joonlauga; · klupi haarad peavad olema pikemad kui ½ joonlaua skaala maksimaalulatust Nõuded mõõtmisel · Klupp peab olema õigel kõrgusel · Klupp peab puutuma puud kolmest punktist · Klupp peab olema puu tüvega risti · Klupp peab olema töökorras 5. Kõrgusmõõtjate tüübid, ehitus ja kasutamine. 1.Trigonomeetrilise kõrgusmõõtja abil(suunto).Kõrgus arvutatakse vaatenurga järgi. H=tan(nurk)*kaugus Suunto kõrgusmõõtja on 5,1·7,0·1,6 cm suurune kergmetallist karbike, mille sisse on võnkumist summutavasse vedelikku asetatud sisuliselt eklimeetri ketas. Eklimeetri kettast erineb antud ketas selle poolest, et sellele on lisaks kraadijaotusele kantud veel kaks skaalat vasakpoolselt loetakse puu kõrgus olles 20 meetri või selle kordsetel kaugustel, parempoolselt olles 15 meetri või selle kordsetel kaugustel. 2
a sügisel korraldas Tõnu Raid esimesed sprindivõistlused maailmas (18. oktoobril 1972 Samblapõllul, võitis Johannes Tasa). Võistlused. Peale Eesti meistrivõistluste (mehed ja naised H/D21 võistlevad kaheksale medali-komplektile, omaette meistrivõistlused on noortele ja veteranidele) peetakse hulgaliselt pikkade traditsioonidega rahvavõistlusi: põnev öine teade Jüriööjooks (alates 1960, võistkonnas 3 meest ja 2 naist), kahepäevased Suvejooks ja Suunto games, mitmepäevajooksud 4EST, Ilves-3 ja Kobrase karikas, rahvusvahelise mainega teate- mitmepäevajooks Ilvesteade. Populaarseid igamehe-võist-lusi neljapäevakute nime all korraldatakse aastal 2000 Eestis 11-s keskuses, esimene taoline toi-mus Kloostrimetsas 11. juunil 1964 (idee Rain Lahtmetsalt, käivitaja Toomas Kerem). Orienteerumiskaarte hakkas Rein Välba osaliselt täpsustama 1962, kõiki maastikuelemente hakati kaartidel parandama 1969 (nn kaardirevolutsioon)
Instrumendiks lihtrelaskoop Oluline, et mõõteava ja lati (nööri, keti, vms) suhe on 1:50 1ha kohta teha puistus 4 ringi Mõõtühikuks m2/ha , rinnaslõikepindala Juhul kui mõõdistajale tundub, et puu on suurem kui ava, siis väärtuseks on 1, kui ava on sama suur kui puu siis 0,5 ja kui ava on suurem kui puu, siis väärtus 0 Puu kõrguse mõõtmine Praktikas enamlevinud “Suunto” ja “Silva” tüüpi kõrgusemõõtjad Mõõtja peab seisma puust kas 10-25 m kaugusel, sõltuvalt puu kõrgusest ja mõõteriista iseloomust, tavaliselt 15-20 m Kaugus puust määratakse kas lindi või laserkaugusemõõtjaga Tasasel maal liidetakse lugemile 1,5m juurde Kallakul kas lahutatakse või liidetakse erinevused Puu mahu määramine Raieeas moodustab tüvi 60-85, oksad 5-25 ja juured 5-35 % Tüvi jaguneb tarbe ja küttepuuks
c) Puu kõrguse mõõtmine Kasutatakse mitmesuguseid kõrgusmõõtjaid. Kõrguse mõõtmisel tuleks silmas pidada järgmist: * kaugus puuni määratakse kas optilise kaugusmõõtjaga v. lindiga; * tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5 m) juurde. (kui on kallak, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ja tulemused liidetakse või lahutatakse. Praktilises metsanduses kasutatakse 'Vertex', 'Silva' ja 'Suunto' tüüpi kõrgusmõõtjaid, varem kasutati laudkõrgusmõõtjat ja ka standardkluppi saab kohandada kõrgusmõõtmiseks. d) Puu mahu määramine Raieeas moodustab tüvi 60.....85, oksad 5.....25 ja juured 5.....35 % kogu puu mahust. Kasutamise seisukohalt jaguneb tüvi tarbe- ja küttepuiduks. Tarbetüvi jaotatakse selle järkamisel saadavate normaalsete mõõtudega sortimentide ladvapoolse diameetri järgi jämedaks (26 cm ja rohkem), keskmiseks (13 kuni 25 cm) ja peeneks (3-12 cm )
annaabi.ee 
