cm (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast , mis töötab sagedusel f = 6,8 GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala , kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on 8 kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D = 10 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on 0,1 kraadi ja vertikaaltasandil 5 kraadi? Ülesanne nr.2. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakate vaheline kaugus on 56 km Kui kauguste vahe on 112 km, leida asukoha joone 5 punkti ja konstrueerida nende järgi kaks asukoha joont. Esitada joonis. Kuidas muutub asukoha joone asend, kui kauguste vahe määramisel ajalist intervalli mõõdetakse täpsusega = ±1 sec? Ülesanne nr.3.
kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast, mis töötab sagedusel f GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala , kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D= 2 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on kraadi ja vertikaaltasandil 10 kraadi? Ülesanne nr. 4. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1. Saatja impulssvõimsus P kW. 2. Radari keskmine sagedus on f GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus sec 2 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G dB
kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast , mis töötab sagedusel f GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala σ, kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on φ kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D = 2 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on α kraadi ja vertikaaltasandil 10 kraadi? Ülesanne nr. 4. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1. Saatja impulssvõimsus P kW. 2. Radari keskmine sagedus on f GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus τ μsec 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil α kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G dB 6. Radari objekti hajumispindala on σ ruutmeetrit
ellipsi teljed avalduvad: d =1. Kui saatja antenni suunadiagrammi normeeritud väärtus otsesuunal 2. Saatja T', vastuvõtja R rn = d 2 + ( H t + H r )
+ + + 270o 8 Kui ringikujuline ja 8-kujuline suunadiagramm kokku liita, siis on tulemus kahekordne selles suunas, kus mõlemad ülekanded on samas faasis, ja minimaalne selles suunas, kus ülekanded on vastasfaasis, tekitades kardioidikujulise suunadiagrammi. Kardioidikujulise suunadiagrammiga mikrofonil on 90o juures tundlikkus 6 dB väiksem maksimaalsest ja 180o juures null. Kardioidmikrofonid on monomikrofonidest kõige levinumad. Kasutatud kirjandus · S. W. Amos "Radio, TV & Audio Technical Reference Book", 1977 · Lembit Abo "Elektroonikakomponendid", 1997 · Eesti Entsüklopeedia, 6. köide · Teaduse ja tehnika seletav sõnaraamat, 1997
5. Magnetilised lained täisnurkses lainejuhis. Põhilaine. 9. Vaskjuhtmete põhiparameetrid. 10. Koaksiaalkaabli põhiparameetrid. 11. Ribaliini põhiparameetrid. 12. Sumbuvus lainejuhtides. 1. ANTENNIDE ÜLDKÜSIMUSED 1. Antennide kasutamise otstarve. 3. Antennide parameetrid (kasutegur, suunategur, võimendus, efektiivne pindala, suunadiagramm, sisendtakistus, sagedusriba Laius, kiire efektiivsus, polarisatsioon) Antennid_suurkonspekt.pdf 3. Antenni suunadiagrammi laius 0 ja 3 dB nivool. 4. Elektromagnetvälja tsoonid. Antennid_suurkonspekt.pdf lk 10, ptk 3 5. Antennide tüübid. 5. Friisi valem. Antennid_suurkonspekt.pdf lk 74, ptk 20 7. Radari valem. Antennid_suurkonspekt.pdf lk 75, ptk 21 2. VÕREANTENNID 1. Elementaarne võreantenn. Suunadiagrammide korrutamine. Võreantenni miinimumid ja maksimumid. Antennid_suurkonspekt.pdf lk 44, ptk 12 3. RUUPORANTENNID 1. Ruuporantenni parameetrid ja kasutusala. Antennid_suurkonspekt
elementide vahelised kaugused0.1 -0.2 . Vastasuunalise kiirgusega direktor antenn: 1- reflektor, 2-aktiivne vibraator, 3-direktorid, 4- peegeldaja diametriga ca 2 5- rõngas Reflektori ja peegeldi kaugus on täisarv kordne poollainete arv L = n / 2, sel juhul tekivad selles vahemikus seisevlained nagu öösresonaatoris. Suunategur võrreldes tavaliste mitme direktoriga antennidega on ca 6 korda suurem, Suunadiagrammi kõrvalliistakud on väiksemad 8-12 dB 33. Selgitada piluantenni ehitust ja tööpõhimõtet. Sarnane Hertzi vibraatorile ainult, et pilu servades kulgevad voolud. Cm lainealas kasutatakse kiirgajana õõsresonaatori seinas olevat pilu. Kiirguse suund sõltub pilu mõõdete ja suhtest. Kindla ava mõõdete juures sõltub kiiratav võimsus sellest, kas ava asub voolusõlme või resonaatori sisepinnal oleva laengu lähedal. Kiiratav võimsus väheneb järsult suurenemisega
samaaegselt. Lained summutuvad liikudes, mis halvendab tunduvalt signaali kvaliteeti. EIRP – equivalent isotropically radiated power – ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus – raadiosaatja antenni toitevõimsuse arvutuslik väärtus, st selline 19 võimsus, mis tuleks anda isotroopkiirgurisse, et luua niisama suurt võimsustihedust, kui tekitab vaadeldav antennisüsteem suunadiagrammi maksimumi suunas. Feeding – signaali tugevuse kõikumine. Signaal pole konstantne vaid tugevus muutub pidevalt. Mitmekiireline levi – info levib mööda peegeldusi, otselevi on väga harva. Kohale jõuab mitu lainet samaaegselt. Halb, sest lained liituvad (võivad tasakaalustada ennast ning signaal kustub ära, nõrgeneb). Kuna inimene liigub, muutub sagedus – lainepikkus – tuleb kogu aeg kanalit järgi kruttida.
half power beam width (HPBW), the angle encompassed between the points on the side of the lobe where the power has fallen to half (-3 dB) of its maximum value. In a radio antenna pattern, the half power beam width is the angle between the half- power (-3 dB) points of the main lobe, when referenced to the peak effective radiated power of the main lobe. See beam diameter. Beamwidth is usually but not always expressed in degrees and for the horizontal plane. *Antenni suunadiagrammi laius leitakse poolelt võimsuselt, seega võimsuselt peasuunavõimsus -3dB mõlemale poole* 25. Mida tähendab antennide diversiteet Antenna diversity, also known as space diversity or spatial diversity, is any one of several wireless diversity schemes that uses two or more antennas to improve the quality and reliability of a wireless link. Often, especially in urban and indoor environments, there is no clear line-of-sight (LOS) between transmitter and receiver
helendav täpp. tD Joon 2 Saatja – vastuvõtja ajadiagramm Kajasignaali registreerimise hetke järgi kuvaril võib määrata sondeeriva signaali väljasaatmise momendist kuni kajasignaali vastuvõtuni, seega kauguse vastavalt valemile (1). Kuvari ja antenni sünkroniseeritud asendi puhul võib antenni asendi järgi määrata objekti suuna. Punktikujulise objekti puhul määratakse tema suund antenni suunadiagrammi maksimumi järgi. Joonised (1) ja (2) näitavad ainult raadiolokatsioonilise objekti koordinaatide määramist. Raadiolokatsiooni saatjad Radari saatja koosneb - sünkronisaatorist, - modulaatorist - ülikõrgsagedusgeneraatorist – magnetronist - kõrgepinge toiteallikast Sünkronisaator genereerib etteantud sagedusega lühikesi impulsse, mis käivitavad saatja ja indikaatori laotuse. Teoreetiliselt peab impulsside
annaabi.ee 
