Lasteraamat "Sööärasöö" Varrak 2007 Stsenarist sarjale "Õnne 13" 2011 (kevadhooaeg) tunnustus ENA Näidendivõistlus 2001 I auhind näidendiga "Rongid siin enam ei..." Rakvere Teater kolleegipreemia 2002 (kategoorias - "lihtsalt parim") Eesti Kirjanduse aastaauhinna nominent aastatel 2002 ja 2004 draamakirjanduse vallas ENA dramaturgiapreemia 2002 ENA Näidendivõistlus 2003 I auhind näidendiga "Boob teab" Lääne-Virumaa Aasta Tegu 2003 laureaat (koos Toomas Suumani ja Ringo Voosaluga) Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupi "Loomingu" auhind 2003 Rakvere linna tunnustus "2003 aasta tegija" Rakvere Teatriklubi aastapreemia 2005 Eesti teatri aastaauhinna sõnalavastuse eripreemia nominent 2005 (Koos Üllar Saaremäe, Toomas Suumani ja Erik Ruusiga.) Rakvere Teatri Loomenõukogu preemia 2006 Nukitsa konkurss IV koht 2008 "Heidelberger Stückmarkt" II publikupreemia (Audience Choise Award) 2009
kümme aastat teisi Madame armastust" d'Aulnoy "Punapäine tüdruk" haldjajutte" "Kurja õied. Les Fleurs du mal" "Tubakapood" PREEMIAD 1995 Balti kirjandusauhind romaani "Piiririik" eest 1996 Kultuurkapitali aastapreemia romaani "Hind" eest 2002 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemiaartiklipreemia: "Kui...Küpsemine. Aleksander Suumani kaks luuletust ja üks raamat" ("Meil siin Hüperboreas") eest 2007 Juhan Liivi luuleauhind "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb.." eest 2007 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemia esseistika "Flandria päevik" eest TÄHTSUS Õnnepalu on viljelenud autorikeskset, mälestuslikku ja kordusterohket zanrisegu Tema looming on pälvinud rohkelt tähelepanu rahvusvahelises ulatuses Tema teoseid on tõlgitud väga mitmetesse võõrkeeltesse
meespilvelõhkuja NewYorgin õhuline, naineNotreDame Pariisi vääriline. Korset kõvemini kinni tõmba kõhuline: oleks et vähemalt kasarmu vääriline Aleksander Suumann (19272003) Eesti luuletaja ja ke juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks e tase maalikunstnik Kolmas tase Suumani loomingut on Neljas tase Viies tase tõlgitud enam kui kümnesse keelde Luuletused sisaldavad tähelepanekuid argielust Ei jäädvustanud tegelikkust, pööras tähelepanu vormile Gertrude Stein (18741946)
teisi sõnu või nimesid. Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valle Uued vood vaotuman palge Süda sädemaid kalla Tuli neelab kõik alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa Andrus Rõuk 1981 Piltluule liidetakse kirjapilt ja kujutatav pilt, mõeldud rohkem silmadele ja mõistusele kui kõrvadele. Nt Aleksander Suumani ,,Hea" Hea Seen Suur Sirmik Võta väike haldja- r a hva s v a r j u Konkreetne luule kirjapildijoonistused, piltluule asetseb luule ja kujutava kunsti vahepeal: kui pilt on mõeldud teksti tähendust toetama, on teos rohkem luulekeskne; kui tähemärgid või tekst on vahendiks pildi loomisel, on eesmärgiks kujutav kunst. Nt. Raul Meel ,,Oi
04.12.2015 võib ajalehest ,,Virumaa Teataja" lugeda ajakirjanik Inna Grünfeldti sulest ilmunud artiklit etenduse ,,Romaan" kohta. Artiklis kirjutatakse järgmist: "Viis meest ootavad pimedal õhtul Rakvere teatri väikeses saalis ... Keda? Kui klaverilt kostab meloodia, selgub kõik peale selle, mis jääb igavesti saladuseks. Lavastus "Romaan" armastusest, lauludega toob publiku ette Margus Grosnõi, Tarmo Keskülli, Vootele Ruusmaa (külalisena), Toomas Suumani ja Imre Õunapuu. Laululise sõnumiga. "Pealkiri on meil mitmetähenduslik," ütles "Romaani" lavastaja Erni Kask. "See on armulugu laval olevate meeste ja kõigi nende vahel, keda nad armastavad. Seal on kübeke emaarmastust, mehe ja naise vahelist armastust, väga palju enesearmastust." Erni Kase sõnul on "Romaan" laulude õhtu, kus räägitakse ka tekste. Ehkki Kasel on olnud lavastuse sünnis suur osa, on tema hinnangul "mõnes mõttes tegu grupitööga" (https://virumaateataja.postimees
Autor, kes oli korraga kunstnik ja kirjanik. Pärit Virumaalt. On kodukandi keelt mõnevõrra loomingus kasutanud, pole murdeluuletaja, aga mingi diftongilisus on sees, viitab Simuna kandile. Kunsti ja kirjanduse ühendus on näha. Nt võime öelda, et 60ndatel Suuman on üks neid, kes katsetab piltluule vallas. Pole peamine, vaid kõrvalharusid. Laiendused väikestest eksperimentides juhtivad. Liigub Alliksaare lähikonnas, aga ei kirjuta samamoodi. Laias laastus võib Suumani loomingus 3 jätku eristada: 1. 60ndad aastad- lähimal oma aja traditsiooniline, klassikalisele traditsioonile. Valdavalt lüürile luule suurte metafooridega ja elukunstiga täidetud. 2. 70-80ndad aastad - tähendab kõige otsesemalt lüroeepilist stiili, tekstid muutuvad pikemaks. Rangevormilised pikemad värsslood. Sageli kodukandi Simuna lood argielu juhtimised lugude aineks. Võib öelda, et klassikaline stiil, aga sinna tulnud nihe, kerge
annaabi.ee 
