Svaasimaa Kristo Pullerits Asukoht Väike merepiirita riik LõunaAafrikas Naaberriigid: LAV ja Mosambiik Pindala: 17 364 km² (sellega ollakse maailmas 157. kohal) Svaasimaa sümbolid Svaasima lipp Svaasimaa vapp Rahvastik 1,1 millionit inimest Peamised rahvusrühmad on svaasid (84%) ja suulud (10%) 26,1 % rahvastikust on nakatunud AIDSi Oodatav eluiga kõigest 32 aastat(madalaim maailmas) Mswati III Svaasimaa kuningas 44 aastane 14 naist ja 23 last Tema isal oli 70 naist, 210 last ja umbes 1000 lapselast Viimane Aafrika absoluutne monarh Umhlanga pidu Augustis toimuv festival Mitukümmend tuhat palja ülakehaga naist tantsib kuningale Kuningas valib endale välja ainult ühe naise 2005. aastal tantsis talle 50 000 naist Elu Svaasimaal
· Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning rahvastiku suure osa äärmine vaesus. · Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. · Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus ulatub mitmest miljonist mõnekümneni. · Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuna nimetatakse 800 kuni 2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja murdeid on raske eristada. · Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. · Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. ·
keskmiselt 5,35,7 lapseni. Sotsiaalne grupeeritus: Aafrika on koduks arvukatele hõimudele, etnilistele ja sotsiaalsetele gruppidele. Mõnda kuulub vaid paar tuhat inimest, mõned on väga rahvarikkad. Musta Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. Masaid (maasaid) on Edela-Kenyas ja Kirde-Tansaanias Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. Nende koguarv on umbes 900 000, mis jaguneb umbes võrdselt kummagi riigi vahel.Nad räägivad masai keelt. Keeled: Aafrika tsivilisatsiooni piirkonnas räägitakse sadu keeli, ning kui lisada erinevate etniliste gruppide poolt räägitavaid murdeid, on see number märkimisväärselt suurem. Hinnanguliselt räägitakse Aafrikas 1500 keelt
· Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning suure osa rahvastiku äärmine vaesus. · Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. · Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus ulatub mitmest miljonist mõnekümneni. · Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuks nimetatakse 800 kuni 2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja murdeid on raske eristada. · Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. · Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. ·
Järgitakse paljusid iidseid tavasid ning riiki valitseb pärimisõiguse alusel kuningas. Ehkki on hakatud nõudma reforme, pole parteide tegevus seni lubatud. Riigikord: kuningriik Pealinn: Mbabane ( 52 000 elanikku) Pindala: 17 363 km2 Rahvaarv: 985 000 ( 1999) Rahvastiku tihedus: 57 inimest/ km2 Riigikeel: svaasi keel Rahaühik: lilangeni ( 1 lilangeni = 100 senti ) Rahvastik: svaasid (97%), suulud, sangaanid, tsongad (3%) Usk: kristlased (78%), loodususku (22%) Linnaelanikke: 29% Kirjaoskamatus: 23% Tööpuudus: 40% Kliima Svaasimaal valitseb paraskliima. Maapind laskub läänest itta- Kõrg-Veldist Madal- Veldini- ja vastavalt tõuseb ka temperatuur ning vähenevad sademed. Madal-Veld on põuakartlik. Suveperioodi iseloomustavad sagedased paduvihmad, äikesetormid, eriti läänes asuvates mägedes
Kuigi ka tänapäeval on võimalik neid gruppe eristada, ei ole olemas täiesti puhast inimgruppi, sest inimesed rändavad üle maailma, abielluvad ja saavad lapsi. Seetõttu on kõik näojooned segunenud Aafrika rahvad ja hõimud: afarid, anlo ewe, amharid, araablased, ashantid, bakongod, bambarad, bembad, berberid, bobod, bušmanid, chewad, dogonid, fangid, fondid, fulanid, ibod, kikuyud, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, tuareegid, wolofid, yorubad, suulud. Põlisrahvad Põlisrahvasteks nimetatakse rahvaid, kes on elanud oma maal väga pikka aega - rahva ühismälus üldjuhul aegade algusest saadik. Neid iseloomustavad iidsetesse aegadesse ulatuvad konkreetse maaga seotud traditsioonid ning maailmanägemine, mille kohaselt käsitletakse end oma maailma osana, mitte sellest eraldiseisvana. Põlisrahvad peavad oluliseks enda kestmist ajas, nende igapäevaelu otsuste tegemisel arvestatakse väga pika
6%), 2. aafriklased ehk mustad (75%), 3. nn värvilised (segaverelised, 8.6%) ja 4. Aasiast pärinevad (2.6%). Suurim on bantu keeli kõnelev ja üheksaks rahvaks jagunev aafriklaste rühm. Keelelt ja kultuurilt ebaühtlases värviliste rühmas on ülekaalus põlisrahvaste ja eurooplastest kolonistide segaverelised järglased, kuid sellesse arvatakse ka khoisani keeli kõnelevad busmanid, hotenotid jm rahvas. Mustanahalised jagunevad üheksaks rahvaks, kelle seast arvukaimad on suulud ja kosad. Valgetest on suur hulk buurid ning ülejäänud enamasti inglaste järeletulijad. Segaverelised ehk värvilised pärinevad enamjaolt buuridest ja bantudest; aasialased on põhiliselt Indiast sisse toodud tööliste järeltulijad. 3.2 Usuline koosseis Usuline koosseis ei ole väga kirju. Usklikest 64% on kristlased, 35% tunnistab Aafrika usundeid, 1.5% islamit. Apartheidi ehk rassilise eraldatuse tagajärjel on rahvusrühmade
3. nn värvilised (segaverelised, 8.6%) ja 4. Aasiast pärinevad (2.6%). Suurim on bantu keeli kõnelev ja 9 rahvaks jagunev aafriklaste rühm. Keelelt ja kultuurilt ebaühtlases värviliste rühmas on ülekaalus põlisrahvaste ja eurooplastest kolonistide segaverelised järglased, kuid sellesse arvatakse ka khoisani keeli kõnelevad busmanid, hotenotid jm rahvas. Aasialased pärinevad valdavalt Indiast. Mustanahalised jagunevad üheksaks rahvaks, kelle seast arvukaimad on suulud ja kosad. Valgetest on suur hulk buurid ning ülejäänud enamasti inglaste järeletulijad. Segaverelised ehk värvilised pärinevad enamjaolt buuridest ja bantudest; aasialased on põhiliselt Indiast sisse toodud tööliste järeltulijad. 4.2 Usuline koosseis Usuline koosseis ei ole väga kirju. Usklikest 64% on kristlased (enamik valgeid), 35% tunnistab Aafrika usundeid, 1.5% islamit. Apartheidi ehk rassilise eraldatuse tagajärjel on
Suurim on bantu keeli kõnelev ja 9 rahvaks jagunev aafriklaste rühm. Keelelt ja kultuurilt ebaühtlases värviliste rühmas on ülekaalus põlisrahvaste ja eurooplastest kolonistide segaverelised järglased, kuid sellesse arvatakse ka khoisani keeli kõnelevad busmanid, hotenotid ja veel mõningad. Aasialased pärinevad valdavalt Indiast ning on suuremalt jaolt sisse toodud tööliste järeltulijad. Mustanahalised jagunevad üheksaks rahvaks, kelle seast arvukaimad on suulud ja kosad. Valgetest on suur hulk buurid ning ülejäänud enamasti inglaste järeletulijad. Segaverelised ehk värvilised pärinevad enamjaolt buuridest ja bantudest. 4.2 Usuline koosseis Usuline koosseis Lõuna - Aafrika Vabariigis ei ole väga mitmekesine. Usklikest 64% on kristlased ning neist enamik on valged, 35% tunnistab Aafrika usundeid ja 1.5% islamit. Apartheidi ehk rassilise eraldatuse tagajärjel on rahvusrühmade suhted pingelised, suhtumine
sugulastest ja lähedastest. Rahvad, hõimud, etnilised grupid ja keeled: Aafrika on koduks arvukatele hõimudele, etnilistele ja sotsiaalsetele gruppidele. Mõnda kuulub vaid paar tuhat inimest, mõned on väga rahvarikkad. Musta Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. Aafrika tsivilisatsiooni piirkonnas räägitakse sadu keeli, ning kui lisada erinevate etniliste gruppide poolt räägitavaid murdeid, on see number märkimisväärselt suurem. Mõningaid keeli ja murdeid räägib ainult mõnisada inimest, teisi aga miljonid. Enamkõneldud keelte hulgas on suahiili (Ida-Aafrika regioon) ja hausa keel (Loode-Aafrika regioon). Väga vähesed Aafrika riigid on ükskeelsed, paljudes on ametliku keelena kasutusel ka mõni Euroopa keel (inglise,
annaabi.ee 
