Nad koondusid ära- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele. Kokkuvõtteks võib öelda, et Lääne-Euroopas ühiskond langes kui Bütsantsis. Lääne- Euroopas linnaelu soikus, kaubandus käis alla, kujunes feodaalkord ja pärisorjus. Talupojad muudeti sunnismaiseks. Bütsantsis saatis edu kaubandus. Kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid jõgesid pidi idaslaavlaste ning soome-ugrilaste aladeni.
Süüria ja Egiptuse jõukad linnad langesid küll araablaste kätte ja araabia piraadid häirisid Bütsantsi kaubandust, kuid Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaadega ei katkenud. Suur osa Euroope ja idamaade kaubandustest tomus Bütsantsi kaudu ja nii riik kui ka kaupmeeskond võitis sellest suurt tulu. Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid Ida-Euroopa jõgesid pidi idaslaavlaste ning soomeugrilaste aladeni. Nii kaubandus kui ka käsitöö põhinesid ühelt poolt eraettevõtlusel, kuid olid teiselt poolt riigi valvsa kontrolli all. Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja ametiühhingutesse, s.o. kolleegiumitesse, mis tegutsesid valvsalt riigi ettekirjutustele. Käsitöölised tegutsesid tagasihoidlike väikeettevõtjatena, kes ise ka vähemalt osa oma kaubast müüsid
ulatub nüüdisajal keskmiselt 13‰. S.Millised on Araali mere kuivamise..- a)Okoloogilised tagajrirjed? Aralkumi kõrbe moodustamine. Kliimatingimuste muutus Peaaegu kõik Arali mere elanikud hävitatakse vee soolasuse tugeva suurenemise tõttu b)majanduslikud ja sobiaalsed tagajiirjed? Rannikualade sotsiaalse ja majandusliku olukorra halvenemine: Aralsk, Muynak, Kazakhdarya jt. * On ka Kasahstani ja Usbekistani piiril asuvasse järve suubuvaid Amudarja ja Sõrdarja jõgesid hakkas Nõukogude Liit pärast Teist maailmasõda põllumaade niisutamiseks mujale juhtima. Jõgede vett kasutati eelkõige puuvillapõldude kastmiseks. Tulemuseks oli, et järve jõudva vee hulk kahanes märgatavalt ja järv kaotas oma esialgset suurust. TSAADI IARv Võrdle Tšaadi järve pindala 1960. ja 2000.aastal.Millised on muutused? Aastal 1960 oli järve pindala üle 26 000 km², 2000. aastaks oli see aga juba alla 1500 km²
Keisriks ei tohtinud saada munk ja pime Talupojad Olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud; Alalised raskused sundisid talupoegi ageli laenu võtma, kusjuures võla tagatiseks jäi nene endi maatükk. Võla katteks ostsid suurmaavaldajad aellised maatükkid kokku ning üha enam talupoegi jäi maata; Linnaelu, kaubandus ja käsitöö Kaubavahetus idamaadega ei katkenud; Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid Ida-Euroopa jõgesid pidi idaslaavlaste ning soom- ugrilaste aladeni; Konstantinoopoli käsitöölised ja kaupmehed koondusid äri- ja ametiühingutesse; s.o kolleegiumitesse; 7.Bütsants. Kirik ja Kultuur Kirik ja usuelu Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane; Bütsantsi kirik sesis kindlalt keisrivõimu kontrolli all; suurenesid erinevused ida-ja läänekiriku vahel; idas ei kehtinud enam vaimulike abielude keeld,
püütud karp sisaldab pärlit või ei, tuleb karbipoolmed jõuga avada, mille tulemusel karp hukkub. On teada, et ühe korraliku pärli leidmiseks peab keskmiselt avama üle 3000 karbi. Teistel andmetel leidub kvaliteetne pärl vaid ühes karbis 10 000-st, seega võib öelda, et Eesti asurkonnas leidub vaid 3-4 pärli. Inimtegevuse tulemusena on 20.sajandil välja kujunenud ka teine ohutegur hariliku ebapärlikarbi jaoks melioratsioon ehk maaparandus. Jõgesid, nendesse suubuvaid ojasid- kraave kui ka vooluveekogude valgalasid süvendades ning õgvendades muudetakse oluliselt hüdroloogilisi tingimusi ja soodustatakse rohke sette sisseuhtumist, mille tulemusel karpide kolooniad mattuvad setete alla ja surevad. Maaparandusobjektilt või jõe süvendamise kohast lähtuvate setete mõju on suurim 500- meetrisel lõigul, kuid võib ulatuda kümne kilomeetri kaugusele. Näiteks tõusis hariliku ebapärlikarbi suremus 1989-1991. aastal väga kõrgeks just
suurematesse veejuhtmetesse - põhivõrku. Olenevalt kuivendusviisist on detailvõrguks kas kuivenduskraavid või drenaaz. Viimase korral loetakse detailvõrguks nii dreenid kui ka kollektorid (kogujadreenid), kraavituse korral ainult kuivenduskraavid. Drenaaz ehitatakse tavaliselt süsteemidena, s.t. et dreenidest voolab vesi kollektorisse ja sealt ühise suudme kaudu kraavi. Kui drenaazikollektor hargneb, siis kraavi suubuvat kollektorit nimetatakse peakollektoriks ning temasse suubuvaid harukollektoriteks. Otse kraavi suubuvat dreeni nimetatakse üksikdreeniks. Drenaazisüsteemil olevaid lisaehitisi (kaevud, filtrid, suue jm.) nimetatakse drenaazi armatuuriks.Piirdevõrgu ülesandeks on takistada pinna- ja põhjavee valgumist naaberaladelt kuivendatavale alale ning juhtida see vesi kas põhivõrku, drenaazikollektoritesse või otse suublasse. Piirdevõrguks võivad olla piirdekraavid või -dreenid. 21. Millised on äravoolu mõjutavad tegurid?
keskmine, suvine maksimaalne ja kevadine maksimaalne. Ületustõenäosuste suurused on normitud: põllumajandusmaastikul voolusängi täitele arvutatakse 10%, truubid 3%. Kraavi mõõtmed peavad olema sellised, et veesügavus kraavis jääks kevadel põllumaal allapoole kaldaid või kui üleujutus lubatud saadakse üleujutatav ala, suvine maksimumveetase ei või põhjustada uputust dreenides, sügisene keskmine veetase peab jääma 10 cm allapoole suubuvaid kollektoreid. Projekteerimisel valitakse kanali ristlõike kuju, harilikult trapets. Kraavi lang saadakse kraavi pikiprofiililt. Kuna kraav on üldjuhul trapetsikujuline, siis antakse ette eeldatava sügavuse põhjal nõlvustegur, põhjalaius ja ühtlase voolamise valemi alusel arvutatakse voolu sügavus ülalmainitud perioodide jaoks. 14)Vesiehitised vooluveekogudel: settebaseinid konstruktsiooni ja toimimise põhimõte.
annaabi.ee 
