d?id=50951165 http://e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1959/Globaalsed%20keskkonnaprobleemid.pdf http://www.envir.ee/elurikkus2010/368337 http://www.roheline.ee/files/transport/saastev-transpordi-planeerimine.pdf http://www.mnt.ee/index.php?id=12358 http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/122_jtmete_sorteerimine_ja_ladustamine.html http://www.envir.ee/1103925 http://forte.delfi.ee/news/maa/aasialased-voiks-putukaid-edasi-suua-aga-ei-neil-vaja-ikka-ohustatud-loomade-liha.d?id=67522792 http://forte.delfi.ee/news/teadus/louna-aafrika-ninasarvikud-voivad-kaduda-aastaks-2015.d?id=64106089 http://www.telegram.ee/maailm/kenya-karmistab-elevantide-paastmise-nimel-salakuttimise-karistusi#.UvZLrfnV9mM http://www.examiner.com/list/5-animals-danger-of-being-poached/gorillas http://et.wikipedia.org/wiki/Inimtegevuse_m%C3%B5ju_Eesti_soodele http://epl.delfi.ee/news/valismaa/tsunami-ja-maavarin-andsid-loodusele-uue-voimaluse.d
Kivisisalik (Lacerta agilis) Ta on peamiselt levinud Euroopas, Eestis on neid üpris vähe. Kivisisalikud on jässakad, väikeste jalgadega sisalikud. Värvus on varieeruv, ühisteks tunnusjoonteks on heledate laikude muster külgedel. Eluiga on umbes 8-12 aastat. Neid võib leida kuivematelt aladelt, näiteks nõmmed, teeperved, raudteetammid, kuivemad puisniidud ja metsaservad. Nad elavad üksikult ja oma kindlal territooriumil. Toituvad väikestest selgrootutest. Suuremad võivad suua ka oma nooremaid liigikaaslasi või emaste poolt munetud mune. Nad on aktiivsed ainult päevasel ajal, kuid isegi ilusa ilmaga veedavad nad palju aega maa all. Vaenlased on tal samad, mis arusisalikul. Kui teda puudutada, võib ta isegi hammustada. Vaskuss (Anguis fragilis) Kuigi vasussil pole jalgu, ei saa teda siiski madude alla arvestada. Tegelikult on tal need selgroos algeliselt olemas.
Nohu puhul sobivad soojad jalavannid (reflektoorselt paraneb nina limaskesta verevarustus). . Ettevaatust nina hooldusel, nuuskamisel, sekreedi aspiratsioonil. Võõrkehad! 2. Sekreedi aspiratsioon, lapse asend (kõhuli, külili, pea alune tõstetud) 3. Veresooni ahendav, limaskesta turset alandav, sekreeti veeldav Viirusnohu on iseparanev haigus, mis moodub tavaliselt nadala jooksul. Siiski on kinnine ja nohune nina lapsele vaevav, eriti aga imikule, kel nohu tottu voib olla raske suua. Nohust nina voib puhastada soolalahusega. Apteekides on muugil kas keedusoola voi meresoola sisaldavad lahused ja ninapihused. Ninalima voib eemaldada ka apteekides muugil oleva ninaaspiraatoriga. Lisaks on apteekides kasimuugis nina limaskesta turset alandavad ravimid, mida enamasti manustatakse ninna pihustades ning mis leevendavad ninahingamise takistust, kuid nohu valja ei ravi. Neid ravimeid ei tohi kasutada rohkem kui 34 paeva jarjest ning kindlasti ei tohi neid
Tassid: Espresso: 6-10 sentiliitrit. Sihuke pisike, selle juurde tavaliselt klaas vett. Kohvitass: tiba suurem, 15-16 sentiliitrit. Masinakohv vm. Suuremast pakutakse capuccinot, kuni 18 . Teetass: 20-25, peaks olema ymaram ja laiem kui kohvi oma. Puljongitass: 27-40 veel madalam ja ymaram, yhe sangaga Supitass on 2 sangaga, samasugune, alati alustaldrikul. Kui sang onparemal pool, siis on puljong ja siis võime juua seda. Kui vasakul siis on supp ja me ei võõi suua!!! Püreesupilusikas on ümmarguse otsaga, see mis on piklikum on tavalise supi oma. Kohvikann On pikliku kujuga nagu kohvitass, suurused: poolteist liitrit Teekann on sihuke nö paks 80 sentiliitrit, soojas hoiame nii etteekyynal pannakse alusele ja siis tee peale. Koorekann 30 cl, kui yhele inimesele siis 5cl, pisike. Komplektis võiks olla samas stiilis kyynlajalg, lillevaas, soola ja pipratoosid, soola on on kahega ja pipar
http://www.sojapood.ee/toode/viigimari/ https://et.wikipedia.org/wiki/Hurmaa https://et.wikipedia.org/wiki/Karamboola https://et.wikipedia.org/wiki/Lit%C5%A1i https://et.wikipedia.org/wiki/Papaia https://et.wikipedia.org/wiki/Viigimari https://mexgourmet.wordpress.com/2014/10/08/papaia/ https://et.wikipedia.org/wiki/Avokaado http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/avokaado-sobib-hasti-voileivale-ja-salatisse? id=38849789 http://www.ohtuleht.ee/602245/10-teaduslikku-pohjust-miks-suua-rohkem-avokaadot 27
ehk kommunikatiivne (sisaldab rohkem kui ühe inimese mõtteid samal ajal). Eellingvistiline periood- lõpeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega. 8-10 nädalat peale sündi hakkavad lapsel häälikud moodustuma. Alguses juhuslikud (koogamine). 3-4 elukuu- lalin (arvatakse, et sellest saab kõne alguse)- laps kasutab täishäälikuid või täis ja kaashäälikutest moodustatud silpe. Selles vanuses hakkab lapsele meeldima kõne ja suu jälgimine. Vaatlusest selgub, et laps hakkab suua järgi tegema sarnaseid liigutusi. Tal tekib huvi suu liikumise vastu. 6kuu eelistab laps kuulata kui kõneleda. Mängib kõne valjusega. 8elukuu- oskab lisada lalinale keele liikumist, et muuta heli. Intonatsioon ja miimika lisandumine. Selle ajani ei ole vanemate rääkimisest kõnearengule mõju (emotsioonidele küll). Esimese arusaadava sõna ütleb laps alles 2 eluaasta alguses (11-12 elukuud). Fraasi periood- kasutab üksikuid sõnu. 18 elukuud- 50 sõna
OOP'i puhul räägime objektidest, mis lisatakse klassidesse, mida kutsutakse ka objektitüübiks. Klassi sisse lisatakse salapärased objektid ja meetodid. Üheskoos moodustavad need malli, mille järgi kõik teised objektid luuakse. Võtame näiteks autode jaoks loodud klassi, see tähendab mallis on kenasti teada, et autod on mingit värvi, teatud mootoriga, kiirendavad, pidurdavad jne. Kuigi need omadused olla erinevad, siis tegemist on ikka sama objektiga - autod. Nii saab suua klassi näiteks bussidele, rongidele, lennukitele jne. Iga loodud klass vastutab iseseisvalt oma tegevuse eest ja samal ajal suudavad erinevad objektid omavahel kenasti suhelda. OOP'i kasutamise plussid: programmi erinevateks osadeks jaotamine ja organiseeritus vigade leidmine on kergem korduvkasutus lühendab koodi pikkust lihtsam teha koostööd teiste koodikirjutajatega OOP'i kasutamine ei ole kindlasti kohustuslik ja alati polegi selle kasutamine
annaabi.ee 
