KEILA GÜMNAASIUM 10C Klass ARAABLASTE VALLUTUSED Referaat Juhendaja: õp K. Ottis Keila 2006 1 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 1.Islami usu sünd. prohvet muhamed..........................................................................4 2.Esimene kaliif Abu Bakr.............................................................................................5 3.Teine kaliif Omar........................................................................................................ 6 4.Kolmas kaliif Othman................................................................................................. 7 5.Neiljas kaliif Ali, Muhamedi t...
• Saime teada uusi fakte. • Arendame oma selgitusoskusi. 7 Kasutatud materjal • http://agrt.emu.ee/pdf/2005_2_alaru.pdf (12.09.2015) • http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/teraviljakasvatus /taliteraviljad/talitritikale#.VfRb9JcqCEc (12.09.2015) • http://www.camli.com.tr/en/monthly-file/triticale-cultivation (12.09.2015) • http://agroinfotel.net/tritikale-kvalitet-zrna-dobro-podnosi-susu / (12.09.2015) 8 Täname tähelepanu eest ! 9
suurepäraslt orienteeruda poligraafia maailamas. TA valitakse lavaakadeemia õppejõuuks. Koguaeg annab ka paralleelselt klaveritunde. Kõikjal kus töötab mängitakse ja ka tema loomingut. Peagi teadvustab kogu euroopa uue helilooja ja pianisti olemasolu. LOOMING Brahmi motoks sai lause " tagasi Viini klassikute juurde". Ta muusika on lüüriline kahetsus, millega ta väljendab ma elamusi, soove ja hinges toimuvat. Välised efektid teda ei huviatnud. Oluline oli susu, sõnum., kus peategelased pidasid alalist bvõitlust oma saatusega. Ta loomingus valitseb programmita muusika. Olles ise hiilgav pianist, suur osa teostest klaveril. Väga tuntud on klaverivarintatsioonid: 16 varietsiooni Schumanni teemale, 25 Händeli teemale ja 28 Bagganini teemale. Lisaks hulk väikevorm: sonaadid ballaadid, rapsioodiad, kalevbiteosed 4-käele. Omaette väärtus on ta 2. klaverikontsert. Orkestrimuusika moodustavad 1
Samuti omistatakse 80% kõigist haigustest ja 1/3 surmadest vesialuselistele nakkustele. [1] 4.2. Liikide hävimine Reostatus hävitab ka kohalikke veeliike. Näiteks viimasel 10 aastal puudub ühel Yamuna jõelõigul täielikult vee-elustik. [2] Paljude liikide populatsioonid on vähenenud ning mõned on sattunud väljasuremisohtu, nagu näiteks Gangese hai ning Gangese delfiin. Maailma Looduse Fondi hinnangul on Gangese delfiini ehk susu isendeid säilinud ainult 2000. Susu on üks ainult neljast magevee delfiiniliigist maailmas. Tema eksistents on tähtis mitmel põhjusel: ta on osa toiduahelast, ta sümboliseerib bioloogilist mitmekesisust jõe süsteemides ning hoiab ökosüsteemi tasakaalus. [10] Gangese hai (Glyphis gangeticus) ekstreeme väljasuremise ääre peal oles liik, kuuludes 20 punasesse raamatusse kantud hailiigi hulka. [11] Ohus on veel 140 kalaliiki, näiteks säga (Clarias batrachus), piimkala (Chanos chanos), guraami
Kreeklaste arst Machooni saab haavata. Achilleus vaatab pealt. Nestor tahab et Patroklos veenaks Achilleust võitelma. XII laul Kreeklased tõmbuvad valli taha. Troojalased jätavad vankrid ja liiguvad jala edasi. Valli pealt tuleb noolte ja kivide sadu. Trooja liigub edasi. Lahinguvälja kohale taevasse ilmub kotkas, kellel küüniste vahel madu. Madu hammustab kotkast ja pääseb vabaks. Polydenos näeb selles ettekuulitust, et nad saavad kreeklaste juurde jõudes lüüa. Hektor ei susu seda. Trooja ründab edasi, nad jõuavad vallile. Hektor murrab kiviga maha värava uksed. Kreeka taganeb. XIII laul Zeus ei aita enam Trjoojalasi. Ta arvab, et Hektor saab ise hakkama ja lahkub. Poseidon lläheb kreeklastele appi. Ta õhutab teisi võitlema. Troojalased taganevad. Hektor õhutab enada omasid taas võitlema. Troojalsed üritavad päästa laevasi. XIV laul Troojalased lähenevad laevadele. Machaoni (arst) valvanud Nestor naaseb lahingusse. Agamemmnon
Ninasõõrmeid ümbritseb kõhreline ketas – kärss. Enamikul liikidel silmahambad kasvavad väljapoole ja mooduatavad kihvad. N. Metssiga, tüügassiga, kaeluspekaari. Alamselts: jõehobud - pooleldi veelise eluviisiga. Varvastel ujulestad. Silmad, kõravd ja ninasõõrmed paiknevad pealael. N. jõehobu, kääbusjõehobu Alamselts: vaalalised - jäsemed taandarenenud, muundunud uimedeks. Uimede sees jäsemeluud kõik olemas. Hammasvaalalised: jõevaallased (N. susu, järvevaal), delfiinlased (N. halldelfiin), narvallased (N. narval), kašelotlased (N. kašelot), nokisvaallased (N. jäme-nokisvaal). Kiusvaalalised: silevaallased (N. Grööni vaal), hallvaallased (N. hallvaal), vaguvaallased (N. 22 EESTI IMETAJAD 65 liiki, 8 seltsi, 20 sugukonda, Arvukamalt närilisi – 21 liiki Kährik Ilves Suurkõrv Saarmas Ondatra Hallhüljes Viigerhüljes Suurvidevlane
ei taha enam edasi minna. Katalüütline sekkumine. Sama analüütiline lähenemine. Eesmärk, et küsimuse naljal inimene teadvustaks midagi jne. Toetav sekkumine. Tunnustuse ja komplimendi jagamine, nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Ei tohi puudutada põlvi, jalgu. Turvalisem puudutamise piirkond õla, käe piirkond. Tõlgendamine. Tõlgendused on nii või teisiti nõustaja enda peast tulenevad subjektiivsed . see on millegi susu andmine, millelegi, mida kuuleme ja näeme. Peame aduma tõlgenduse mõju kliendile. Peame olema valmis selle mõjuga ka toime tulema. Suunata ikkagi alternatiivse otsima, nt et minu pakutud variant on üks variant aga saaks veel äkki kuidagi jne. Näiteid koolkonna-põhistest sekkumisvõtetest Psühhoanalüüs. Eksistentsiaal-humanistlik teraapia. Filosoofiline vestlus vabas vormis
Ninasõõrmeid ümbritseb kõhreline ketas kärss. Enamikul liikidel silmahambad kasvavad väljapoole ja mooduatavad kihvad. N. Metssiga, tüügassiga, kaeluspekaari. Alamselts: jõehobud - pooleldi veelise eluviisiga. Varvastel ujulestad. Silmad, kõravd ja ninasõõrmed paiknevad pealael. N. jõehobu, kääbusjõehobu Alamselts: vaalalised - jäsemed taandarenenud, muundunud uimedeks. Uimede sees jäsemeluud kõik olemas. Hammasvaalalised: jõevaallased (N. susu, järvevaal), delfiinlased (N. halldelfiin), narvallased (N. narval), kaselotlased (N. kaselot), nokisvaallased (N. jäme-nokisvaal). Kiusvaalalised: silevaallased (N. Grööni vaal), hallvaallased (N. hallvaal), vaguvaallased (N. sinivaal)
annaabi.ee 
