Äkitselt see siledus kadus ja lumele tekkisid jäljed, jäljed jalanõudest, mis katsid hiliste rändajate jalgu. Need rändajad uitasid täistuisanud teekatet mööda kuhugi kauguste poole. Need olid mees ja vanem naine. Nende siht tundus olevat kindel ja nagu juba ammu paika pandud. See väljendus ka nende vestluses. ,,Seal see asubki!" sõnas vaikselt vanem naine läbi tuulekahina. ,,Pole kahtluski, et see on meie kodupaik, kus vanaema veel kunagi oma tuhmides roosakates sussides toimetas köögis ja valmistas meile hommikuti pannkooke. Pannkoogid, mille lõhna peale oleks üles tõusnud ka kõige sügavamas unes magaja," meenutas mees, ,,ja alatasa ma mõtlesin kuidas ma küll kunagi siit peaksin lahkuma ja jätma kogu selle paiga koos kõikide lõhnade ja mälestustega." Naine vaatas pinksalt kaugustesse ja lausus siis: ,,Lepatriinud. Lepatriinud minu toa seintel tundusid mulle kui päris. Nende tiivad olid avali ja täpid sama ilusad kui neil,
Suur osa Cabaret Rhizome'i identideedist on ka ruumil, isegi kui nad aeg-ajalt mängukohti varieerivad, ruum on tähenduste loojana selgelt esil. Teatrit tehakse küll mingis ruumis, aga lisandub tasand, kus ruum ise on (sotsiaalne) draama. Ruumid, kus etendused toimuvad, määravad inimese käitumist. Reeglid erinevad mõnevõrra sellest, milleks klassikalised teatrimajad meid häälestavad. Välisjalanõud jäävad eesruumi. Sisenetakse sokkides või sussides. Ühes kohas, kus etendus toimus Kaarli tänav oli lubatud saali siseneda ka koos joogiga. Peale Telliskivi loomelinnaku ruumi seostub ,,rhizomedia. risomeediaga" veel üks ruumi puutuv mõiste sein. See on reaalse füüsilise kehata objekt, mis mõjutab seda, kuidas näitleja ja vaataja teineteist tajuvad ja märkavad. Lavastus ehitab ja lõhub seinu uues tähenduses. Füüsilise objektina on ehitatud saali ühte otsa greenroom, mille ees on klaas ja kus toimub suurem osa stseenidest
kokku Jüri Üdi ja/või Juhan Viidingu ,,Kogutud luuletused" (1998)." 6 Luulekogu Mina lugesin Juhan Viidingu luulekogu, ,,Käekäik" aastast 1973, mil ta kirjutas veel Jüri Üdi nime all. Luulekogu luuletused on jaotatud neljaks: Esimeses pooles on lühikesed sõnamängulised luuletused. Näiteks meeldis mulle luuletus ,, Lühike" Algusest lõpuni käidud on tee. Nüüd vaid kordan. Lubades tubades edasi-tagasi sussides käia. Vanemad naised ja humanitaarkooli noored Mõnikord annavad mulle maiuseid ja kätt. Teises osas on ,,Luuletused pidulikeks juhtudeks" lisaks ka tellimustöö. Selles osas mulle meeldib kõige rohkem luuletus ,,Vegetatsioon". Mis räägib sellest et võime teha näo nagu me ei teaks ja ei kuuleks, aga tegelikult me ju kuuleme ja mõistame, kuid ei tee sellest välja. Kolmandaks osaks on ,, Kolm laulu Mati Undi näidendile ,,Kolm põrsakest ja hea hunt""
Vestluse juhtimisviis, mille abil vestluse juhtija loob endale ja partenrile partnerile ja endale parimad tingimused kasu saamiseks. Tulemusena kasvab rääkija eneseväljendamisevõime-ja tahe ning paraneb üksteisest arusaamine. Selleks,et olla hea kuulaja on vaja täita neli eeldust (Carl Rogersi järgi): · Partneri tingimusteta aksepteerimine sellel hetkel, kui ma kuulan · Empaatia võime partneri sussides kõndida · Sotsiaalne soojus · Siirus, ehedus, autentsus Kuulaja ülesannete tähtsus 1) Soodne kliima kontakt 100% 2) Partneris ja probleemis orienteerumine 50% 3) Lahendus variantide otsimine ja leidmine 25% 4) Otsus 25 % Suhtlemistõke on miski, mis ei lase öelda või öeldul kohale jõuda. Enesekehtestamine VAJADUSED SUHTED PIIRID Alistuva käitumise puhul ei seista oma vajadusete eest, pigem lähtudakse parteri huvidest.
Kodumaa. Kessu ja Tripp Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab mujalgi. Tripp on Kessu ustav sõber ja igapäevane mängukaaslane. Elavad nad kuskil-miskil puiesteel tumerohelisega valgeks värvitud helekollases majas. Südalinna poolt minna vasakut kätt ja südalinna poole tulla samuti vasakut kätt. Teist kätt nad üldse elada ei tahagi. Kui Kessu ja Tripp alles kohtusid, siis Tripp tutvustas Kessule tsirkuse elu. Tutvustas silmamoonutaja Paulo Picelli jt
annaabi.ee 
