1893-1907 - Antandi kujunemine. 28. Juuni.1914-Sarajevo atentaat. 28. juuli 1914- I MS algus, AU sõjakuulutus Serbiale. 1. aug 1914 Saksamaa sõjakuulutus Venemaale. 3. aug 1914-Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale. 4. aug 1914- Saksamaa saatis väed üle erapooletu Belgia piiri kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale September 2014 - Marne i lahing algab. 11. nov 1918-lõppes 1 MS. Riikide eesmärgis 1MS-s.- Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prant- susmaa, Belgia jaHollandi asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat jaTsernogooriat. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine`i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa
riigi valitsuse esindajad, et arutada holokausti hariduse, mälestamise ja uurimise küsimusi. Foorum lõppes üksmeelse deklaratsiooni allakirjutamisega, mis tunnustas Holokausti Mälestuspäeva. Seejärel loodi valitsuste ja vabaühenduste holokaustialane koostööfoorum ehk rahvusvaheline rakendusrühm, kuhu kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Argentiina,Austria, Belgia, Holland, Horvaatia, Iisrael, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Norra, Poola, Prant susmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Suurbritannia, Sveits,Taani, Tsehhimaa, Ungari ja Eesti. Rakendusrühma eesistuja on Tsehhimaa. Eesti ühines rakendusrühmaga 2007. aasta lõpul. Suurbritannias tähistatakse Holokausti Mälestuspäeva ametlikult aastast 2001. Eesti Vabariigis sai mälestuspäev valitsuse heakskiidu 23. jaanuaril 2003 ja esimest korda tähistati seda juba 4 päeva hiljem, 27. jaanuaril 2003
Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos. Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastu- olude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuo- lude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid kaBalkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prant- susmaa, Belgia jaHolland asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbia jaTsernogooria. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia . Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine`i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa
Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastu- olude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuo- lude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertse- goviina (1908), ja põhjuseks olid kaBalkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prant- susmaa, Belgia jaHollandi asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria- Ungari tahtis endale Serbiat jaTsernogooriat. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine`i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta
1191 vallutas ta Küprose ja rajas seal Küprose kuningriigi. 1192 võeti ta vangi, kuid pääses 1194 ja naases Inglismaale. Seal allutas ta oma despootliku regendist venna John Maata. 1197 ründas Walesi. Seejärel tungis ta Prantsusmaale ja sai seal surmavalt haavata. Jättis riigivalitsemise ministrite ja ametnike kätte. Tema ajal oli kõrged maksud, et tasustada ta sõjakäike. HIIpoeg-Guyenne-sõjad-kunn-IIIristisõda-Jeruusalemm-Küpros-JohnMaata-Prant susmaa Magna Charta Libertatum nn. Inglise põhiseaduse piibel. Magna Charta kinnitati 1215 aadlike ja kuningas John Maata vahelise sõja rahulepinguna. Sellega kinnitas kuningas parunite õigused (vastuhakkuõigus), selle põhjal on kõik isikud seaduse ees võrdsed (ka kuningas), valitseja peab alluma enda kehtestatud seadustele, maksumaksjad peavad olema nõus kehtestatud maksudega. See leping on üks tänapäeva demokraatliku korra alustalasid
ideed ellu ei viidud. 170 massihävitusrelvad Viimased kaks juhtumit iseloomustavad juba tänapäevase keemiarelva arengut, kuna tegemist ei olnud põhiliselt suitsul baseeruva keemilise rün- deainega, vaid eraldi keemilise ainega. Keemiarelv arenes eriti kiiresti enne Esimest maailmasõda ning selle areng jätkus sõja ajal. Esimesena kasutas pisargaasiga täidetud granaate Prant- susmaa 1914. aasta augustis Saksamaa vastu. Saksamaa kasutas laiaula- tuslikult keemiarelva esimest korda 1915. aasta 22. aprillil lahingus Yprese all gaasilise kloori tõttu kandis vastaspool suuri kaotusi. Gaasilist kloori oli sõjas raske kasutada, kuna see sõltus tuule suunast ning oli kergesti avastatav värvuse ja lõhna järgi. Juba detsembris 1915 rakendas Saksamaa uut keemilist ründevahendit fosgeeni, mis mõjus samuti hingamisteede kaudu
annaabi.ee 
