valemist (2): 3* F *l Rp = 2 *b * h2 kus, Rp- paindetugevus, kPa F- purustav jõud, N l-tugiava, mm h- katsekeha paksus, mm b-katsekeha laius, mm 2 Katse- ja arvutustulemused on tabelis 1.2 1.4 Survetugevuse määramine Katsekehade mõõtmed saadi tabelist 1.1. Keha asetati surveplaadile ningn sellele rakendati eelkoormus. Seejärel määrati joonlauaga algnäit d0, mm. Katsekeha koormati ühtlaselt kuni deformeerumiseni 10 % ning siis loeti skaala näit. Koormustaluvus arvutati valemist (3): F = S kus, -katsekeha koormustaluvus (survetugevus), N/mm2 F- koormus 10%'lisel deformatsioonil, N S- katsekeha ristlõike pindala, mm2
4.3 2b h kus, fp katsekeha paindetugevus, [kPa] F purustav jõud; l tugiava; h katsekeha paksus; b katsekeha laius; 3.5. Survepinge määramine 3.5.1. Survepinge määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega Koormustaluvused viiakse läbi kolme katsekehaga mõõtmetega 50x50x50 mm või 100x100x100 mm. Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa. Kui keha deformeerub oluliselt, siis valitakse 50 Pa. Peale koormuse rakendamist määratakse näit d0 mm-tes ning jätkatakse koormamist kuni 10%- lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit valemiga Valem 3.5.4. F 10= Valem 3.5.4
200mm. Koormus rakendatakse katsekehale tugiava keskele. Paindetugevus arvutatakse valemi 3 järgi. 3F l Rp = 2bh2 (Valem 3) Kus, F-purustatav jõud [N] l- tugedevaheline kaugus [mm] b- proovikeha laius, [mm] h- proovikeha paksus [mm] 3.5 Survepinge määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega Määratakse katsekeha mõõted ning seejärel asetatakse katsekeha pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250+/- 10 Pa. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Koormustaluvus kaudsel meetodil arvutatakse valemiga 5. 10 = FS (Valem 4) 10 = 10,0 * P 0 - 81,0 (Valem 5) Kus, F-koormus 10%-lisel deformatsioonil S- katsekeha ristlõikepind 3
otsekatsetusega vastavalt standardile EVS-EN 826:1999 Katseks võeti vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC hoitud katsekeha. Enne proovikeha katsetamist määrati tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm punktis 3.1 toodud kirjelduse järgi. Koormustaluvuse määramine viidi läbi 3 katsekehaga kahest erinevast tootepartiist, mille mõõtmed olid 50x50x50 mm. katsekeha asetati pressi alumisele surveplaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormati eelkoormusega 250±10 Pa; katsekeha eelkoormus 0,064±0,003 kgf. Katsekeha koormati ühtlase kiirusega kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutati igale katsekehale eraldi valemi (4) järgi. 10=F/S (4) 10 katsekeha koormustaluvus [kPa]
Rp katsekeha paindetugevus [ kPa ] F purustav jõud [kgf] l tugiava [mm] h katsekeha paksus [mm] b katsekeha laius [mm] 4.5.1 Soojusisolatsioonmaterjalide survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega. Enne katsetamist määratakse proovikehade mõõtmed veaga mitte üle 1mm. Koormustaluvuse määramine viiakse läbi 3 katsekehadega mille mõõtmed on 50*50*50 mm (d=50 mm). Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa: katsekeha mõõtudega 50*50*50 eelkoormus = (0,064±0,003) kgf. Kui katsekeha deformeerub eelkoormusega 250 Pa oluliselt siis valitakse eelkoormuseks 50 Pa. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse rakendamist määratakse joonlaual näit d 0 mm- tes. Katsekeha koormatakse ühtlaselt kiirusega d/10 (d=katsekeha paksus) mm/min kuni
Rp = ( 3Fl )/( 2bh2 ) [ kPa ] Rp katsekeha paindetugevus [ kPa ] F purustav jõud [kgf] l tugiava [mm] h katsekeha paksus [mm] b katsekeha laius [mm] 4.5.1 Soojusisolatsioonmaterjalide survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega. Enne katsetamist määratakse proovikehade mõõtmed veaga mitte üle 1mm. Koormustaluvuse määramine viiakse läbi 3 katsekehadega mille mõõtmed on 50*50*50 mm (d=50 mm). Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa: katsekeha mõõtudega 50*50*50 eelkoormus = (0,064±0,003) kgf. Kui katsekeha deformeerub eelkoormusega 250 Pa oluliselt siis valitakse eelkoormuseks 50 Pa. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse rakendamist määratakse joonlaual näit d 0 mm- tes. Katsekeha koormatakse ühtlaselt kiirusega d/10 (d=katsekeha paksus) mm/min kuni
Mõõtmistulemused on tabelis 5.3. 4.5. Survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil Tulemused punktis 5.4. 4.5.1. Otsekatsetusega Katseteks võetakse vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC hoitud katsekeha. Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm punktis 4.1. toodud kirjelduse järgi. Koormustaluvuse määramine viiakse läbi 6 katsekehaga, mille mõõtmed on 50*50*50 mm (d=50 mm). Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega (0,064±0,003) kgf. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse joonlaua algnäit d 0 millimeetrites. Katsekeha koormatakse ühtlase kiirusega d/10 (d = katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutatakse igale katsekehale eraldi valemi [4] järgi. Soojusisolatsioonmaterjali koormustaluvus
Välisseina paneel on kolmekihiline 1) betooni sisekoor 80-180mm 2)soojustuskiht (kivivill) 140mm. 3) r/betoon väliskoor 70mm (tellise puhul 85 mm). Teraspaneelid- kujutavad endast pikki kitsaid paneele, mis paigaldatakse seina kas horisontaalselt, vertikaalselt või nurga all. Välisseina soojustamiseks kasutatake kas mineraalvilla või vahtpolüuretaani ning paneelid ühendatakse karkassi külge kahel viisil: poltudega läbi paneeli või kinnitatakse surveplaadile (erinevad sandwich paneelid). Puitseinad- võivad olla kas palkseinad või sõrestikseinad. Seinte ehitamiseks kasut 1)kooritud tahutud või tahumatta puite, eelnevalt mõõdu ja vormitäpseks töödeldud freespalke. Palkide nurgad tapitakse ja palgis seotakse omavahel karutappidega. Avakülgedesse pannakse tenderpostid ja ava kaetakse nn kübarpakuga. Kilp ja puitpaneelseinad - karkassiga min.villast täitega ning kipsplaat kattega valmis sise- ja välisseinad. Enamasti eramute ehitamiseks
kus F purustav jõud (N); l tugedevaheline kaugus (mm); b tellise laius (mm); h tellise kõrgus (mm). Telliste keskmine survetugevus leitakse tulemuste aritmeetilise keskmisena, täpsusega 0,1 N/mm2. Survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks kasutatakse eelmises katses poolitatud telliseid, mille survepinna mõõtmed leitakse täpsusega 1 mm. Katsekehad tsentreeritakse eelnevalt puhastatud masina surveplaadile ning viiakse press algasendisse. Koormamist alustatakse vabalt valitud koormamiskiirusega kuni poole eeldatava maksimaalkoormuse saavutamiseni (eeldatav maksimaalkoormus 30 kN). Edasine kiirus valitakse nii, et maksimaalse jõu saavutamiseni kuluks vähemalt 1 minut. Juhised koormamiskiiruse valikuks on esitatud tabelis 1. Maksimaalne jõud registreeritakse ning esitatakse protokollis. Tabel 1. Koormamiskiirus (EVS-EN 772-1:2011) Eeldatav survetugevus, Koormamiskiirus,
annaabi.ee 
