nimetatakse tsunamideks. · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Kurrutus ehk kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb survepingetega maakoores. Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Valdav osa ülaosas.
süvik-ookeanilaama sukeldumisvööndis asuv pikk, kitsas ja väga sügav vagumus. subduktsioon- ehk laamade sukeldumine, ookeanilise laama vajumine vahevöösse. kurdmäestik- laamade põrkepiirile, maakoore kokkusurutud vöönidsse tekkinud plastiliselt deformeeritud ehk kurrutatud kivimitest koosnev mäestik. kurrutus- ehk kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb survepingetega maakoores. murrang- kivimkehade nihkumine. maavärin-maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine kivimikeskkonnas tekkinud pingete vabanemis protsessis, millega kaasneb kivimite rebenemine. maavärina kolle e fookus-koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. maavärina kese e epitsenter- maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. seismilised lained-kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid. tsunami-merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine.
kõrgusi e kõrguseid (=üldkõrgus) koha kõrgus merepinnast. Suure Munamäe absoluutne kõrgus on 318 meetrit. Vt ka suhteline kõrgus absoluutne sügavus absoluutse sügavuse, absoluutset sügavust, absoluutseid sügavusi (=üldsügavus) koha sügavus allpool merepinda. Suhteline kõrgus on ühe koha kõrgus teise suhtes. Kurrutus ehk kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb survepingetega maakoores. Samakõrgusjoon ehk horisontaal on joon , mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub.(KÕRBETES)
.. 20 Väga nõrk kalju 20. Pinged pinnases. Lisapinged- olemus. Iseloomustage pooriveerõhku, selle teket ja hajumist. Pinnase puhul on tegemist kolmemõõtmelise massiiviga ja selle pingeseisundi kirjeldamiseks on tarvilik määrata 6 üksteisest sõltumatut pingekomponenti - 3 normaalpinge ja 3 nihkepinge komponenti Erinevalt tehnilisest mehaanikast loetakse pinnasemehaanikas survepinged positiivseteks ja tõmbepinged negatiivseteks. Pinnastes on tegemist pea alati survepingetega ja seepärast tavaline tähistamisviis nõuaks kõigi arvude ees miinusmärki. Ruumi koordinaatide z telg on suunatud enamasti vertikaalselt allapoole, see tähendab z mõõdab sügavust. Tegelikud jõud kantakse pinnases edasi terade või vee kaudu. K.Terzaghi poolt esitatud efektiivpinge printsiip on üks olulisemaid mõisteid pinnasemehaanikas. Veeküllastatud pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava pinge ' ja veepoolt vastuvõetava pinge u summaga.
Pinnasemehaanikas loetakse piki pinda, vaid haarab teatud keskelt paksema ja äärtest õhema kihi. 1.7.3 Nihketugevuse hindamine empiiriliste seoste abil Liiva survepinged pos-ks ja tõmbepinged neg-ks. Pinnastes on tegemist pea Etteantud lõikepind ei pruugi olla kõige nõrgem koht pinnases. sisehõõrde nurga hindamise lihtsa mooduse on esitanud Brinch Hansen ja alati survepingetega ja seepärast tavaline tähistamisviis nõuaks kõigi Liketeimiga määratud tugevusparameetrid on kasutatavad inseneripraktikas. Lundgren: =36°+1+2+3+4, kus arvude ees miinusmärki. Ruumi koordinaatide z telg on suunatud
1). z x zx zy xz yz y x xy yx y z J o o n is 6 .1 P in g e k o m p o n e n d id k o lm e m õ õ tm e lis e s ru u m is Erinevalt tehnilisest mehaanikast loetakse pinnasemehaanikas survepinged positiivseteks ja tõmbepinged negatiivseteks. Pinnastes on tegemist pea alati survepingetega ja seepärast tavaline tähistamisviis nõuaks kõigi arvude ees miinusmärki. Ruumi koordinaatide z telg on suunatud enamasti vertikaalselt allapoole, see tähendab z mõõdab sügavust. Tegelikud jõud kantakse pinnases edasi terade või vee kaudu. Seega tekivad reaalselt pinged terade sees omavahelistes kontaktpunktides üleantavate jõudude toimel. Need pinged on juhusliku iseloomuga ning nende suurust ei ole sisuliselt võimalik hinnata (joon. 6.2).
annaabi.ee 
