Kirjanike Liidust välja heidetud, sellega kaasnes avaldamiskeeld. Kui Kersti Merilaas Tartusse elama läks, liitus ta arbujatega. Üksmeelse tunnustusega võeti vastu Merilaasi esikkogu ,,Maantee tuuled" (1938 Tartu). Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi. Saksa okupatsiooni ajal ja esimeste sõjajärgsete aastate surutises kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet. Pealesunnitud vaikimisele järgnes sulaline, mõtlema ja tunnetama kutsuva loominguga luuleaeg: ilmusid luuletuskogud ,,Rannapääsuke" (1962), ,,Kevadised koplid" (1966) ning valikkogu ,,Kuukressid" (1969). Merilaas on avaldanud ka lühiproosat. Ta luuletusi on tõlgitud inglise, itaalia, prantsuse, ungari, soome, poola, leedu, läti, usbeki, kasahhi, rumeenia jt. keeltesse. Rohkesti Tema tekste on viisistatud (R. Päts, l. Normet, E. Kapp, V. Kapp, G
Thtsustus toimetaja roll, autor ja re?issr taandusid kunstikriteeriumid taandusid ideoloogiliste nudmiste ees. 1980. aastatel oli nukogude korra kriis juba sgav. Prast ER-ETV jalgpallimat?ile jrgnenud noorterahutusi (1980) tugevnes kontroll raadio ja televisiooni le. Partei ideoloogilise joone tagamine ringhlingus sai EKP ideoloogiasekretri R. Ristlaane ja Teleraadiokomiteed detsembris 1981 juhtima pandud A. Kullaste kohustuseks. ETV kavast kadusid otsesaated. Ideoloogilises surutises hakati aastal 1982 isegi Aktuaalset kaamerat enne eetriaega salvestama, et seda lbi vaadata ja kontrollida. Elunhtuste sfr ahenes, huvi inimese vastu rauges, saated muutusid hambutuks. Sari Foorum (1972-89), kus ksimustele vastasid ministrid, oli 1980. aastate alguseks irdunud ajastu kesksetest probleemidest, kriitilisi ksimusi ei esitatud. Lpetati aktiivse autorihoiaku ja kriitilise sisuga arutlussaade Ajurnnak (1978-82, R. Jrlik, H. ?ein). Diskussioon kadus ekraanilt.
Minu meelest oligi filmis "Nipernaadi" tegu looga, kus räägiti vabadusest. Seda läbi erinevate tegelaskujude, nii aimatavate kui ka selgelt välja joonistet ja piiritlet kaudu. Vabadus jaguneb teatavasti välimiseks ja sisemiseks. Väliselt ei ole me kunagi päris vabad. Kuid kui tahame, siis suudame seda olla sisemiselt, ka kõige suuremas vaimses surutises. Nipernaadi kõneles mõlemast vabadusest. Oma teel kohtus ta paljude inimestega ning jutustas neile muinasjutulisi lugusid. Ta kõneles müütide keeles, unistuste keeles ja sulatas need argimaailma, argimõisteisse. Ta kõneles teistsugusest tegelikkusest. Näe, siin sa oled ja selline on su maailm, kuid näe, seal on maailm hoopis teistsugune, siinsega sarnane! Kas sina ei soovigi sinna? Sinna, teistsugusesse, palju värvilisemasse ja
Loomulikult on tellija huvitatud madalaimast hinnast, mis kindlustaks talle kavandis (projektis) ettenähtud tulemuse: funktsioonid ja kvaliteedi. Ehitusettevõtja on huvitatud võimalikult kõrgest hinnast, kuid teda mõjutab hinnapakkumise tegemisel konkurents. Ehitusettevõtja seisukohalt peaks hind katma kõik firma kulud ja andma ettevõtlust arendava kasumi. Teiste sõnadega altpoolt piiravad ehituse hinda ehitusettevõtja kulud. Kui majandus on surutises ja ehitustellimusi on vähe, on ehitusettevõtja nõus töötama ka nullkasumiga, et säilitada oma võimsused ja koht ehitusturul. Tellija poolt vaadatuna on aga hind piiratud ülaltpoolt alternatiivsete investeerimisprojektidega. Tellija piirang ülaltpoolt tähendab, et alates mingist ehituse hinnast on otstarbekam mitte ehitada vaid rentida ruumid oma ettevõtluse teostamiseks või üldse loobuda oma
Kalda ligidal liikudes tuleb kalda suunas puhuva tuule tugevnedes juhtida laev kaugemale merele. Hea ilma ja prognoosi korral, kui läbitav jääala ei ole suur ja on kergesti läbitav, võib jääs liikuda ka halva nähtavusega ja öisel ajal. Pimedal ajal kasutatakse tugevajõulisi suunatavaid valgusallikaid, mis paigutatakse laeva vööri ja komandosilla tiibadele. Siseneda tihedasse jäässe tohib vaid kindla teadmisega selle läbimise võimalikkusest. Ei maksa forsseerida surutises olevate jääväljade kokkupuutekohti kuna peale nende läbimist ja nendevahelisse vabasse vette jõudmist võivad liikumisvabaduse saanud väljad laeva kiiresti endi vahele kinni kiiluda (Joon. 11.6 ja 9.7). Jääriba forsseeri- miseks lähenetakse selle kõige nõrgemale kohale täisnurga all ja peaaegu kustutatakse inerts. Surudes vööri vastu jääd suurendatakse vindi pöördeid lükates jääd laiali ja liigutakse edasi hoides ühtlast kiirust.
annaabi.ee 
