teist poolt ta kas ei tahtnud näha või ei osanud näha. Ka kõige koledamates unenägudes poleks Tõnu osanud oodata, et pealtnäha suurepärane ettepanek on seest täiesti mäda ja põhjustab tulevikus rohkem kurbust ja südamevalu kui rõõmu ja rahuldust. Selline "kerge" rikastumisvõimalus tundus Tõnule liiga hea, et sellest loobuda ja nii tahtiski ta asja kiiresti joonde ajada. See aga ei jätnud talle aega tagajärgedele mõelda, mis leping endaga kaasa võib tuua. Ta oli surmkindel, et üsna pea saab temast jõukas ja lugupeetud inimene, nagu selleks oli olnud Kuru Jaan kunagi. Püüdis mis ta püüdis, aga kõik veeres ikka allamäge. Niisiis võib julgelt väita, et üheks Prillupi traagika põhjuseks on leping ning Tõnu vilets ärivaist. Lisaks rahaahnusele ja lepingule väärib äramärkimist ka Prillupi viinalembus, mis talle lõpuks ka saatuslikuks sai. Kui ta nägi, et kõik kisub põhja, siis viisid tema teed
raud’,siidpehme, tinaraske, juuspeen, nõelterav, küünalsirge, peegelsile, mesimagus, surmvaikne, välkkiire, lindprii, piltilus, jääkülm, kaljukindel, lumivalge, süsimust. Mõned täiendnimisõnad on kaotanud võrdlusaluse funktsiooni ja muutunud määramäärsõnadeks, nt ilm-: ilmselge, ilmsüütu; ime-: imepisike, imeilus, imetugev; maru-: maruandekas, marusuur. Osa täiendsõnu on teel määrsõnastumisele, nt põrgu-: põrgupalav, põrgu-igav; surm-: surmväsinud, surmigav, surmkindel; tuli-: tulikuum, tulivihane; veri-: veripunane, verivaene. Võrdlusalust märkiv täiendosa võib ka täpsustada värvitooni. Sellisel juhul on vahel võimalik nii nimetav kui ka omastav kääne, nt kirsspunane = kirsipunane, sidrunkollane = sidrunikollane, lehtroheline = leheroheline, sammalroheline = samblaroheline; vahel ainult nimetav, nt kastanpruun, vaskpunane, õlgkollane, oliivroheline, mesikollane. 2.Suhteliitsõnade täiendosa nimetab, mille suhtes omadus avaldub, ning vastab
Tüdruk peatus ja haaras ka Jerome seisma. Järsu peatumise tõttu kukkus ta istukile. ,,Mis on?" Pisarad veeresid alla mööda ta sametisi põski, riivates kergelt võbelevat suud. Ta ei suutnud neid peatada, nii valus oli ta südamel. Kuid ta käskis end olla tugev ja pidada armastatud Halltiiva nimel vastu. Elisa oli tundnud, et neid jälgitakse. See loomalik vaist polnud veel kordagi teda alt vedanud ja ka praegu oli ta surmkindel, et keegi Hallitiivaliste klannist oli siin, neid tähelepanelikult silmitsemas. ,,Nad on siin," sosistas ta poisile otse vaatamata. ,,Kus?" ,,Ma ei tea, tunnen vaid nende kohalolu." ,,Tapan su? Tee siis vähemalt ehmunud näo." ,,Selleks pole näitlemist vajagi. Ma ei tea, mida nad sinuga ette võtavad." ,,Nad ei puutu sinagi kardad inimesi ju." ,,Jah... Ära venita, tee see ära juba!"
Rõhutanud, et ta ei nõustu ei kommunistliku ega antikommunistliku õpetusega, "sest need mõlemad põhinevad valedel printsiipidel" ja et ta ei aktsepteeri kommunistlikku ideoloogiat, ütles ta samas end respekteerivat suurriike, kuna nad pole suured mitte ainult sõjaliselt võimsuselt, vaid ka arengutasemelt, tsivilisatsioonilt ja kultuurilt. Ta hoiatas aga nende suurusest tulenevate valede standardite ja järelduste eest. J. Nehru rõhutas, et India kaitsejõudu ei tohi alahinnata. "Olen surmkindel, et ükski maa ei saa vallutada Indiat, isegi mitte aatomi- või vesinikupommiga," väitis ta. Üteldes end tundvat oma rahvast, ei meenutanud ta siiski minevikku ja ajaloos korduvalt esinenud India vallutamist võõrvõimude poolt. Bandungi konverentsi järel tegutses J. Nehru aktiivselt, et vormistada arengumaade ühtsus ja neutraalsus tollal intensiivselt laieneva külma sõja tingimustes. Koos Ghana peaministri Francis Kwame Kofie Nkrumah' (1909-1972), Egiptuse presidendi Gamal Abd
Tservjakov kavatses õhtul Bezzalovile vabanduskirja kirjutada, kuid pidas siiski õigemaks järgmisel päeval veel ise vabandama minna. Kui kindral jälle Tservjakovi enda ees nägi, vihastas ta nii, et ainult kraaksatas: "Käi välja!!" Automaatselt läks Tservjakov koju, heitis voodile ja suri. Novelli "väike inimene" on eksekuutor Ivan Dmitrits Tservjakov, kelle jaoks on kõige tähtsamad auastmed. Kuna ta ise on ainult eksekuutor ja aevastab peale kindralile, siis on ta surmkindel, et talle pole andestatud. Kõige hirmasam sellisele "väikesele inimesele" on oma "status quo" kaotamine, see, et tema ebaviisakast käitumisest võiks teada saada mõni tema ülemus. Tservjakovil puudub igasugune väärikus, kui ta oma probleemi nii tähtsaks teeb ja sellega kindralit kogu aeg tüütab, andmata endale aru, et vahejuhtum on juba ammu unustatud ning teisel on vaja tööd teha. Tservjakovi-sugune tegelane on tüüpiline Tsehhovi "väike
väärtusest, kinnitades, et kuninganna tasub teatud tähtaja möödudes puuduva summa. Proua de la Motte esitas kardinalile mitmeid kuninganna võltsitud allkirjaga kirju. Neist võis lugeda, et kuninganna maksab puuduva summa osade kaupa, kirjas oli ka esimene maksmise tähtaeg. Proua de la Motte korraldas ühel pimedal õhtul Versailles' pargis isegi kohtumise kardinali ja kuningannaks maskeeritud sõbratari vahel. Kardinal, saanud ehte omanikuks, ulatas selle Jeanne de la Motte'ile, ise surmkindel, et kuninganna saab selle juba samal päeval kätte. Kuid kaval naine ja tema mees asusid kohe lauanoaga briljante ehtest välja koukima, et neid maha müüa. Nad jäid vahele Londonis, sest küsisid võhikutena vääriskivide eest kahtlaselt madalat hinda ... Jeanne de la Motte Le cardinal de Rohan 28
kui viisteist minu kava. Selles oli stiili ja see tegi Jimi niisama hästi vabaks kui minu oma ja surma saada võisime selle juures kõik pealegi. Olin siis rahul ja ütlesin, et hakkame pihta. Mul ei tarvitse veel öelda, missugune see kava oli, sest teadsin, et see niisuguseks ei jää. Teadsin, et Tom seda mitmet viisi muudab, kui me tööle hakkame, ja et ta veel uued vembud sisse lööb, kui vähegi saab. Ja seda ta tegigi. Noh, üks asi oli surmkindel; nimelt see, et Tom Sawyeril oli tõsi taga ja et ta tõesti tahtis aidata Jimi orjusest vabaks varastada. See käis mul üle mõistuse. Siin oli lugupeetav ja hästikasvatatud poiss; tal oli hea kuulsus kaotada, ja ta omakseil oli ka hea kuulsus; ta oli tark ega olnud puupäine; ta oli haritud, mitte harimatu; ta polnud alatu, vaid oli hea; ja siin ta nüüd oli ja tegi iseendale ja oma perekonnale kogu ilma ees häbi; polnud tal uhkustunnet ega õigustunnet ega arusaamist