8.3 Mefitofeles peab end vajalikuks jõuks, et maailma tasakaalus hoida, Faust ei ole nii enesekindel ja ei arva end nii oluliseks olevat. 9 Millise lause peab Faust ütlema, et ta maisel teekonnal lõpp tuleks? 9.1 Faust peab ütlema, et ta on õnnelik. Alles siis võtab Mefistofeles ta hinge. 10 Millist dokumenti tahtis Marta Mefitofelese abiga hankida? 10.1 Marta tahtis oma mehe surmatunnistust. 11 Miks pandi Margareta vangi? Milles teda süüdistati? 11.1 Teda süüdistati oma lapse uputamises. 12 Miks Margareta ei nõustu vanglast põgenema? 12.1 Ta tundis, et ta on süüdi. Samuti ei tahtnud ta kogu aeg põgeneda. 13 Kus ja mis asjaoludel Faust ja Mefitofeles esimest korda kohtusid? 13.1 Faust ja Mefistofeles kohtusid esimest korda tänaval. Mefistofeles ilmus tema juurde puudlina
Ta tahtis kohata naist, kes sarnaneks Helenaga, keda ta oli peeglist näinud. Miks ei tahtnud Margareta Faustiga alguses mingit tegemist teha? Margareta oli jumalakartlik inimene ja tema jaoks oleks selline tegevus patt olnud. Miks andis Margareta ema Mefistofelese toodud aardekirstu kirikule? Ta pidas seda varastatud varanduseks ja kartis, et see võib tema ja Margareta hinge hukatusse saata. Mida tahtis Maria Mefistofelese abiga saada? Oma mehe surmatunnistust. Mida ütleb Kuri Vaim kirikus Margaretale? Ta küsib, kas Margareta palub andeks oma ema tapmise eest. Miks ei taha Margareta Faustiga koos vanglast põgeneda kuigi ta teab, et hommikul ta hukatakse? Margareta on hullunud ja ta ei tunne Fausti ära ning lükkab tema põgenemisplaani tagasi.
Marta soovitab seda emale mitte näidata: ,,Milleks papi kukrut täita?" Marta lubab Margaretal tema juured ehteid jätta, tulles siia neid proovida ja kanda. Tuleb Mefistofeles ja ütleb Martale edasi tema surnud mehe tervitusi. Ta nimetab Margaretat preiliks, õrnaks kui tuvi. Margareta arvates armuda ei tasuks, sest armsa surma läbielamiseks pole jaksu, Mefistoteles ütleb Martale, et ta mees palub andeks, et jättis sõgeduses töö ja naise. Marta annab andeks. Marta palub saatanal saada surmatunnistust oma mehe kohta. Saatan lubab selle ülesande täitmiseks tuua üthe oma tuttavat, kes teeb dokumendi ära. Ta palub, et kohal viibiks ka Margareta. Nad leppisid kokku, et saavad kokku õhtul maja taga. Tänav Mefistofeles räägib Faustile sellest, mis juhtus proua Marta majas. Ta ütleb, et nemad peavad koos Faustiga tunnistama kohtu ees, et Padulasse ausa kristlasena on maetud Marta-proua õnnis mees. Aed Fausti ja Margareta esimene kohtumine
mitte näidata: „Milleks papi kukrut täita?” Marta lubab Margaretal tema juured ehteid jätta, tulles siia neid proovida ja kanda. Tuleb Mefistofeles ja ütleb Martale edasi tema surnud mehe tervitusi. Ta nimetab Margaretat preiliks, õrnaks kui tuvi. Margareta arvates armuda ei tasuks, sest armsa surma läbielamiseks pole jaksu, Mefistoteles ütleb Martale, et ta mees palub andeks, et jättis sõgeduses töö ja naise. Marta annab andeks. Marta palub saatanal saada surmatunnistust oma mehe kohta. Saatan lubab selle ülesande täitmiseks tuua üthe oma tuttavat, kes teeb dokumendi ära. Ta palub, et kohal viibiks ka Margareta. Nad leppisid kokku, et saavad kokku õhtul maja taga. Tänav Mefistofeles räägib Faustile sellest, mis juhtus proua Marta majas. Ta ütleb, et nemad peavad koos Faustiga tunnistama kohtu ees, et Padulasse ausa kristlasena on maetud Marta-proua õnnis mees. Aed Fausti ja Margareta esimene kohtumine. Faust naudib Margareta kõnet, suudleb
6. Miks ei lubanud Margareta Faustil end koju saata, kui nad esimest korda tänaval kohtusid? a. Margareta oli liiga heade kommetega ning ei soovinud, et teine teda koju saadaks. 7. Miks muutus Margareta ema murelikuks, kui märkas kapist leitud ehtekasti? a. Ta ema arvas, et need võivad olla neetud. 8. Millist dokumenti tahtis Marta endale Mefistofelese abiga hankida? a. Oma mehe surmatunnistust 9. Mida küsib Kuri vaim toomkirikusse tulnud Margaretalt? a. 10. Miks ei nõustu Margareta vanglast põgenema, kuigi hommikul seisab ees tema hukkamine? a. Sest ta uputas oma lapse ning tundis ennast seepärast süüdi.
Näiteks Eesti nukuteatri kunagine direktor Meelis Pai oli samuti kogenud surmalähedast kogemust, kui ta 21-ks päevaks koomasse langes. Pärast koomast ärkamist teadis mees asju, mis toimusid ajal, mil ta oli täiesti teadvusetu. Toome järgnevalt veel mõned 73 näited. Neljakümne üheksa aastasel mehel oli nii tõsine südameatakk, et pärast 35 minutit kestnud kee- rulisi elustamiskatseid arst loobus ning hakkas täitma surmatunnistust. Siis märkas keegi mingit elu- tegevust, arst jätkas tööd elektriliste elustamisvahendite ja hingamisaparaadiga ning suutis patsien- di südame jälle tööle panna. Järgmisel päeval ( kui patsient oli juba kontaktivõimelisem ) suutis ta detailselt kirjeldada peaaegu kõike seda, mis oli elustamisruumis toimunud. Arst oli väga üllatunud. Kuid veelgi rohkem hämmastas teda patsiendi ilmekas kirjeldus kiirabiõest, kes arstile oli appi tõta- nud
või tegi. Veel üllatavamad on hämmastavalt täpsed ülevaated kehavälistest elamustest, mille puhul inimesed on võimelised kirjeldama seda, mis juhtus kusagil mujal, samal ajal nende füüsiline keha lamas haigla operatsioonisaalis. Toome järgnevalt kohe mõned näited. Neljakümne üheksa aastasel mehel oli nii tõsine südameatakk, et pärast 35 minutit kestnud kee- rulisi elustamiskatseid arst loobus ning hakkas täitma surmatunnistust. Siis märkas keegi mingit elu- tegevust, arst jätkas tööd elektriliste elustamisvahendite ja hingamisaparaadiga ning suutis patsien- di südame jälle tööle panna. Järgmisel päeval ( kui patsient oli juba kontaktivõimelisem ) suutis ta detailselt kirjeldada peaaegu kõike seda, mis oli elustamisruumis toimunud. Arst oli väga üllatunud. Kuid veelgi rohkem hämmastas teda patsiendi ilmekas kirjeldus kiirabiõest, kes arstile oli appi tõta- nud
elustamisprotseduure pealt ja saadud adekvaatset informatsiooni saavad arstid pärast elustamist kinnitada ), siis peab seda uuringutes arvestama, sest muidu ei tasuks uskuda ka üldist surmalähedaste kogemuste jutte, mis on aga praktiliselt võimatu. Siin kohal toome järgnevalt veel mõned näited sellistest kummalistest juhtumitest. Neljakümne üheksa aastasel mehel oli nii tõsine südameatakk, et pärast 35 minutit kestnud kee- rulisi elustamiskatseid arst loobus ning hakkas täitma surmatunnistust. Siis märkas keegi mingit elu- tegevust, arst jätkas tööd elektriliste elustamisvahendite ja hingamisaparaadiga ning suutis patsien- di südame jälle tööle panna. Järgmisel päeval ( kui patsient oli juba kontaktivõimelisem ) suutis ta detailselt kirjeldada peaaegu kõike seda, mis oli elustamisruumis toimunud. Arst oli väga üllatunud. Kuid veelgi rohkem hämmastas teda patsiendi ilmekas kirjeldus kiirabiõest, kes arstile oli appi tõta- nud
annaabi.ee 
