Kindlasti leidub kuskil keegi, kel on probleeme enda sohvast vabanemisega. Raha ei ole peamine; rikas on see, kellele piisab sellest, mis tal on. Teine faktor, mis segab hästi elamist, on kartus surra. Möödapääsmatult tuleb sünni eest maksta surmaga, kuid seda alles elu lõpus. Pole tähtis, kuidas või millal me sureme; see on paratamatus. Peamine on elada. Oma päevade raiskamine püüdele neid pikendada üksnes teadvustab sügavamalt paratamatust. Kuigi surmakartus on üks elu definitsioone, tuleks surmast mõelda kui millestki määramatus tulevikus aset leidvast. Hästi elamiseks on meile antud lõputult aega. Aeg lõpeb meie surmaga, kuid kaotab pärast seda oma tähtsuse. Väga oluline on ka elukaaslane ning perekond. Lapsed ja abikaasa annavad elule mõtte ja aitavad üle elada ka raskeid aegu. Ideaalsed partnerid täiendavad teineteist ja muudavad üksteise elu täiuslikus. Kuid mida teha elukaaslase puudumisel? Tarvis on vaid silmad lahti
Kon): Individuaalne otsuselangetamine (naisevõtt, elukutse valik) Siseelu /hingeelu teke varjatud mõtted, peidetud unistused, üksindustunne. Keelde tulevad enesekohased ja inimese siseelu kirjeldavad sõnad (17-18 saj?), üksiolek ja selle väärtustamine. Enesessevaatamine. Privaatsus avalik alastiolek keelu alla, individuaalse maailma jaotumine avalikuks ja varjatuks. Oma koht, oma tuba, uks lukku Surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus Individualiseerumine Autonoomia institutsionaliseerimine kodu ja eraelu puutumatus, inimõigused, keeld piinata ja ebainimlikult karistada Teistsuguste sallimine nahavärv ja rahvus, puuded ja käitumuslikud eripärad Veel märke inimese "eneseavastamisest": -sõnakasutus vana kreeka keeles polnud mõistet, mis vastaks tänapäevasele isiksusele. Persona tähistas maski või teist inimest
Kaebused ja sümptomite eripära Vanurite psüühiliste haiguste nähud jäävad sageli tähelepanuta või loetakse neid ekslikult vanuseliseks eripäraks. Unehäired võivad olla algava haiguse esimene märk. Uinumishäired ja õhtupoolse öö unetus võivad viidata algavale deliiriumile, varane ärkamine hommikupoole ööd aga on võimaliku depressiooni tunnuseks. Halva ööune põhjuseks võib olla ka valu või uroloogiline haigus. Märgatav surmakartus ei ole vanurite eripära, vaid viide raskele psüühilisele haigusele, depressioonile või emotsionaalsetele häiretele. Vanurite haigused võivad kulgeda ebatavaliselt deliiriumina või segasusena, nagu valutu südameinfarkt või palavikuta kulgev infektsioonihaigus. Psüühilised haigused omakorda ilmnevad sageli füüsilise seisundi nõrgenemisega ja mitmesuguste somaatiliste hädadena. Psühhosotsiaalsed tegurid ja depressioon võivad olla ka hüpotroteerumise ja aneemia põhjustajaks
Kon): - Individuaalne otsuselangetamine (naisevõtt, elukutse valik) - Siseelu /hingeelu teke varjatud mõtted, peidetud unistused, üksindustunne. Keelde tulevad enesekohased ja inimese siseelu kirjeldavad sõnad (17-18 saj?), üksiolek ja selle väärtustamine. Enesessevaatamine. - Privaatsus avalik alastiolek keelu alla, individuaalse maailma jaotumine avalikuks ja varjatuks. Oma koht, oma tuba, uks lukku - Surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus Individualiseerumine - Autonoomia institutsionaliseerimine kodu ja eraelu puutumatus, inimõigused, keeld piinata ja ebainimlikult karistada - Teistsuguste sallimine nahavärv ja rahvus, puuded ja käitumuslikud eripärad Veel märke inimese "eneseavastamisest": - sõnakasutus vana kreeka keeles polnud mõistet, mis vastaks tänapäevasele isiksusele. Persona tähistas maski või teist inimest. Self-
See oli see jõud, mis pani ka inimest teise pilguga vaatama (mina suudan ka olulisi asju korda saata). Surmahirm kaotatakse enda kui väärtuse kartmine Võrdne teine, kõrvalpilk iseendale Eneseteadvuse ajaloolise kujunemise tunnused: enesekohased ja inimese siseeleu kirjeldavad sõnad keeles, päevikud (17-18 saj?), inimese sisemise seisundi kirjeldamine (16-17 saj?!), üksiolek ja selle väärtustamine, privaatsus alastiolek keelu alla, surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus ... Arusaam iseendast kui unikaalsest ja väärtuslikust olendist. II aastatuhande II pool inimese eneseavastamise buum Eneseteadvuse kujunemine ontogeneesis Ontogenees üksikindiviidi areng Sotsiaalne küpsemine, ontogeneesi ja antropogeneesi sarnasus Väliste suhete ja suhtumiste internaliseerumine. TERE kui näide Teadmised põhinevad kogemusel! Katsed: sotsiaalse eraldatuse mõju hundipere kasvatab lapse üles, noor inimene näeb sel juhul välja
valik) – Siseelu /hingeelu teke – varjatud mõtted, peidetud unistused, üksindustunne. Keelde tulevad enesekohased ja inimese siseelu kirjeldavad sõnad (17- 18 saj?), üksiolek ja selle väärtustamine. Enesessevaatamine. – Privaatsus – avalik alastiolek keelu alla, individuaalse maailma jaotumine avalikuks ja varjatuks. Oma koht, oma tuba, uks lukku – Surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus Individualiseerumine – Autonoomia institutsionaliseerimine – kodu ja eraelu puutumatus, inimõigused, keeld piinata ja ebainimlikult karistada – Teistsuguste sallimine– nahavärv ja rahvus, puuded ja käitumuslikud eripärad Veel märke inimese “eneseavastamisest”: -sõnakasutus – vana kreeka keeles polnud mõistet, mis vastaks tänapäevasele isiksusele. Persona tähistas maski või teist inimest.
annaabi.ee 
