sanskritiks. India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks veedakirjanduseks, millest tähtsaim on "Rigveda", mis koosneb 1028 hümnist muinas-india jumalatele. Kokku on jumalaid 33 kuni 3339! Jumalad jagunevad nagu maailmgi kolmeks: maad valitseb Agni (,,tuli") ja Soma (,,joogiohver"), õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja äikesejumalad Marutid ja Rudra, taevast valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana". "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Raamat koosneb ligi 106 000 paarisvärsist. Seda värsivormi nimetatakse sloka
jooga vedad hinduism budism · Hiina taoism konfutsianism 3 India Harappa kultuur 3000 e.Kr aarialased 1500 e.Kr · rya külalislahke, õilis, hiljem "teadja" · sanskrita kunstipäraselt korrastatud Veda teadmine 15001000 e.Kr · Rigveda hümnide teadmine · Smaveda viiside teadmine · Jadzurveda ohvrirituaalide teadmine · Atharvaveda loitsude teadmine Jumalad Agni, Vaju, Surja, Indra, Pradzapati, Mitra, Varuna, Vrita, Rudra, Purusa 4 · Vedade jumalad 5 4 asrama't brahmacharya õpilane grihastha perekonnapea, majapidaja vanaprastha mõtisklusse tõmbunu, metsaelanik samnyasi maailmast loobuja, kerjus aranyakad metsaraamatud upanisadid istungid 6.saj e.Kr · Chandogya-upanisad, · Brihad-aranyaka-upanisad,
· India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks veedakirjanduseks, millest tähtsaim on "Rigveda", mis koosneb 1028 hümnist muinas-india jumalatele. Kokku on jumalaid 33 kuni 3339! Jumalad jagunevad nagu maailmgi kolmeks: maad valitseb Agni (,,tuli") ja Soma (,,joogiohver"), õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja äikesejumalad Marutid ja Rudra, taevast valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). · Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). · 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana". · "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Raamat koosneb ligi 106 000 paarisvärsist. Seda värsivormi nimetatakse sloka
Veedad, mis on kirjutatud arhailises sanskritis. Vanim osa kannab nime Rigveda, mis on hümnide kogumik jumalatele. Veedade perioodil on isel polüteistlik panteon, domineerivad meesjumalad. Jumalad on seotud nii loodusjõududega kui ka inimelu valdkondadega. Veedades mainitakse tuhandeid jumalaid. Korduvalt on mainitud 33 jumalat. Tulejumal Agni ülesanne on toimetada ohvriannid jumalate kätte. Agnit tõlgendatakse kui jumalate ja inimeste vahendajat. Tähtsaim päikesejumal Surja, kuujumalaks on Soma. Somaks nim ka hallutsinogeenset jooki. Taeva- ja vetejumal Varunat ülistatakse taeva ja maa jootjana. Varuna ülesanne on rita (kosmiline kord) järelvalve. Varunaga paaris esineb jumal Rudra, kes laseb inimesi mürgiste nooltega. Hiljem vastandatakse Rudra Visnule. Rudra ja Visnu kehastavad hävitavat ja loovat alget. Koos Varunaga nim ka Mitra, kes on heasoovlik jumal. Vanim taevajumal on Djaus Pitar, kes hiljem tõrjuti nooremate jumalate poolt tahaplaanile
Visnu ja hävitaja ning taaslooja Siva. Igal jumalal on ka naine. Need naised Sarasvati, Laksmi ja Kali - on ise võimsad jumalannad. Lisaks sellele võib Visnu ilmneda maa peal kümnes eri vormis ehk kehastuses, neist austatuimad on üllas isand Rama ja kangelassõdalane jumal Krisna. Enamik hindusid keskendub ühele teatud jumalale või jumalannale. Kuid jumalateenistuses tunnustatakse ka teisi jumalaid, teenistuse alguses kutsutakse sageli viit jumalat (Devi, Ganesa, Narayan,Siva, Surja). Usklik võib palvetada mõne teise jumala poole, kui tema elus on periood, kus ta vajab abi sellelt konkreetselt jumalalt. Hindud usuvad ka Samsaarasse, mis on pidev sünni- ja taaskehastumise tsükkel, ja karmasse, põhjuse ja tagajärje seadusse, mis ühendab meie praegust elu tulevase taassünniga. Hindud loodavad saavutada head taassündi praegust elu hästi elades ja seeläbi head karmat kogudes. Selles
üleloomulik loom, inimene või Buddha vms maa peal see on ümberkehastumine. Brahma kõige looja Siva teda seostatakse destruktiivse jõuga; tema hävitab teiste jumalate loodu, et saaks jätkata eluring Jumalad töötavad teineteisega koos loomine, säilitamine, hävitamine eluring. Brahmat kummardatakse tänapäeval vähe ka kolmainsus on asendunud viie jumalaga: Visnu, Siva, Devi, Surja ja Ganesa (Siva poeg; kõigi takistuste eemaldaja), kuid kaks jumalat, keda hinduistid kõikjal kummardavad on siiski Visnu ja Siva. Krisna on Visnu avataara ehk maapealne kehastus, erootilise ja müstilise armastuse jumal. Kolm teed virgastumiseni, vaimse täiuse saavutamiseni: Margat ehk jooga Dznjaaja ehk teadmine, arusaam, tarkus Bhakti ehk ekstaatiline pühendumine, intiimne suhe jumalusega Usukombed:
annaabi.ee 
