2) Füüsiline maailm kaob. See võib toimuda järk-järgult, surev inimene võib tunda, et ta lendab ülespoole või vaatab alla tuttavatele kohtadele ja näeb neid eemaldumas. 3) Surev inimene tunneb end kergemalt, olles äkki piirangutest vabanenud. 4) Meel ja vahel ka aistingud jätkavad oma tööd. Aga see, mida need tajuvad, ei ole füüsiline. 5) Tugevneb jumaluse ligioleku tunne. See ligiolek võib olla rüütatud valgusesse või esineda inglite või jumalatena. See võib surijaga suhelda. 6)Isiksus ja mälu hakkavad tuhmuma, aga "mina"-tunne jääb alles. 7)Sel "minal" on kõikehõlmav tunne, et ta liigub teise eksistentsifaasi. Kokkuvõtteks Võiks öelda seda, et mis siis ikka, kui meie arusaamu ja uskumusi elu jätkumisse pärast surma tuleb hiljem korrigeerida. Meid ootab ees uus avastusretk ja meile on lubatud usaldusväärseid teejuhte ja abilisi. Ja tõenäoliselt ootavad meid ees suured valikud, millega me saame algust teha
hirm jääda üksinda või mure lähedaste pärast. Õde pole ehk võimeline kõrvaldama hirmu ja ängistust, kuid siiski võib ta lihtsaid vahendeid kasutades patsiendi olemuse mugavamaks muuta. Nendeks vahenditeks on osavõtlikkuse ilmutamine, surija murede ärakuulamine ja talle seltsiksolemine. (Roper jt 1999) Haiglas viibivad surijad võivad tunda vahel lämmatavat üksindustunnet vaatamata sellele, et nad tegelikult ju ei ole üksinda. Õde peab surijaga tihedalt suhtlema. Oleks hea kui tema ja surija vahel valitseks usaldus, mis aitaks vähendada üksindust ja eristatust. Teisalt võib surija olla ümbritsetud haiglapersonalist, kuid end ikka üksikuna ja mahajäetuna tunda. On ju loomulik, et haiglas olev surija tunneb end eraldatuna perekonnast ning kodu hubasusestja tuttavlikkusest. (Roper jt 1999) Surijal pole kerge otsida abi õdedelt ning õdedel pole lihtne omapoolset kaasaelamist ilmutada
perekonna jaoks ebameeldivat probleemi. Suremisega seotud psühhologilised probleemid patsiendi jaoks on: hirm ja ängistus; üksindus; eristamine kodust; raskused tõele näkkuvaatamisel. Suremisega seotud probleemid perekonna jaoks: hirm ja ängistus; pikaleleviva surmaga kaasnev masendus; hooldajate koorem; halva uudise poolt põhjustatud sokk; leinamisega seotud probleemid. Paljud tervishoiu professionaalid tunnevad vastumeelsust surijaga surmast rääkimisel või usuvad, et see halvendab patsiendi enesetunnet. Tegelikult teab enamus surijaid, et nad on suremas ja sellest rääkimine (kui patsient seda soovib) on pigem kasulik kui kahjulik. Sama raske on surmauudise edastamine lähedastele. Õnnetuseks pole olemas lihtsat viisi surmauudise edastamiseks. Kõige kasulikum näib olevat sõnumi edastamine leebelt ja otsekoheselt, misjärel tuleks anda soojal kaastundlikul
Visbalduse - langemist. Üksi kaheksasaja inimese vastu võitles Spartacus jõuga ja vägevusega. Viimaks haavati teda tugevalt ning kaheksast pistodast läbistatuna langes Spartacus, kelle viimaseks sõnaks oli tema armastatu Valeria nimi. Vaikivas imestuses seisid tema laiba ümber roomlased. Sünget lahinguvälja vaikust segasid vaid surijate oiged. Mirza otsis üles oma venna, suudles teda viimast korda. Siis kuulis ta Arotix hüüdmas tema nime. Mirza tahtis surijaga ühes minna ning ta võttis Artorixi vöölt pistoda ning pistis selle endale kindla käega kaela. Kaks gladiaatorit, kaksikud Acilius ja Aquilius, võtsid kaasa Spartacuse laiba. · Crassus, Marcus Licinius (lk 428) Rooma riigimees. Oli Sulla poolehoidja, hankis endale tohutu varanduse Sulla ajal hukatud ja väljasaadetud kodanike röövimisega. Tal läks korda maha suruda Spartacuse ülestõus. Valiti kaks korda konsuliks. Ta moodustas ühes Pompeiuse
Hooldustöötaja: Rahunege maha, ma toon teile suhkruvett. See rahustab teid. Veeral oli tervis küll halb, aga surm tuleb ikka ootamatult. Midagi pole parata. Salme: Ma ei tea, mis nüüd saab. Mina olen kindlasti järgmine. Hooldustöötaja: Palun, siin on teile suhkruvesi. See rahustab teid. Ma katan Veera linaga. Kohe viime ta palatist ära. Seda ei tea kunagi ette, millal tuleb siit ilmast lahkuda. Me peame tütardele helistama. Kutsuge mind, kui te ei taha üksinda olla. H 13. Vestlus surijaga Vestlus surnud patsiendi Vestlus surnud patsiendi lähedastega palatikaaslastega 1;3;4;8;10;12;14. 1;2;5;7;9;11;14. 1;2;4;5;6;7;8;10;13;14. H 14. Surijat hooldades peab hooldustöötaja olema kannatlik. Eakas vajab surma lähenedes teiste inimeste toetust. Surijal on kergem olla, kui ta on leppinud surma paratamatusega. Head peresuhted ja lähedaste ligiolek vähendavad surmahirmu
valitseda, kartmata tundmatust. Religiooni iseloomust sõltub, kas tal on ahistust vähendav või suurendav mõju. Inimese usklikkusel või siis mõnel muul veendumusel on suur tähendus eriti surma lähenedes. Piiblisalmid, vaimulikus laulud armulaua osalusel on paljudele inimestele suure tähendusega ja annavad neile selle kindlustunde, mida on nad kogenud ennemgi, oma varasemas eluperioodis. Et eri usundeis on omad surmaga või surijaga seotud riitused tuleb vastavalt sureva patsiendi soovile võtta ühendust tema pastoriga. Vanuri ettekujutus taevasesse kodusse jõudmisest või lähedase kadunukesega kohtumisest toetab vanurit surma lähenedes. Ahistuse tekitab kujutlus, et tuleb range kohtu ette jõudmine. Vanur ehk ei teadvustagi, et surmahirmu taustal on teadmatus saabuva ees. Hirm võib olla tekkinud vanuri väga rangest kiriklikust kasvatusest lapsepõlves.
annaabi.ee 
