*Vesi ja polaarsed vedelikud märgavad hüdrofiilseid aineid, sest et nende vahel on he faasidevaheline koostoime( väike kontakti nurk). Teiselt poolt hüdrofoobsed ained tõukuvad eemale vett, aga võivad kergesti olla märgutud mittepolaarse vedelikuga. *Suspensioonide valmistamisel on väga oluline hüdrofoobsete ravimite märgumine. Hüdrooobne materiaal on väga raske dispergeerida(kehv märgumine). Pulber lihtsalt ujub vedeliku pinnal. Surfaktandi hüdrofoobne osa adsorbeerub osakese hüdrofoobse pinnale, aga polaarne osa on suunatud vedela keskonnale. Gaaside adsorptsioon tahketel ainetel *Langmuiri teooria: gaasi molekulid või aatomid adsorbeerivad tahke ainele monomolekulaarse kihi moodustamisega. *Adsorptsiooni põhjustavad jõud on lähedased keemilisele sidemele. *Nendel adsorbendi pinna aktiivsetel tsentritel toimub adsorptsioon. *Adsorbaadi molekul võib nendelt tsentritelt lahti saada ja minna tagasi gaasifaasi.
põranda ja kuulikese vahelise adhesioonijõu. *Vesi ja polaarsed vedelikud märgavad hüdrofiilseid aineid, sest et nende vahel on he faasidevaheline koostoime( väike kontakti nurk). Teiselt poolt hüdrofoobsed ained tõukuvad eemale vett, aga võivad kergesti olla märgutud mittepolaarse vedelikuga. *Suspensioonide valmistamisel on väga oluline hüdrofoobsete ravimite märgumine. Hüdrooobne materiaal on väga raske dispergeerida(kehv märgumine). Pulber lihtsalt ujub vedeliku pinnal. Surfaktandi hüdrofoobne osa adsorbeerub osakese hüdrofoobse pinnale, aga polaarne osa on suunatud vedela keskonnale. Gaaside adsorptsioon tahketel ainetel *Langmuiri teooria: gaasi molekulid või aatomid adsorbeerivad tahke ainele monomolekulaarse kihi moodustamisega. *Adsorptsiooni põhjustavad jõud on lähedased keemilisele sidemele. *Nendel adsorbendi pinna aktiivsetel tsentritel toimub adsorptsioon. *Adsorbaadi molekul võib nendelt tsentritelt lahti saada ja minna tagasi gaasifaasi.
Sellised molekulid tungivad polaarsete gruppidega vee molekulide vahele, kutsudes sellega pindkihis esile molekulidevaheliste joudude norgenemise, mis omakorda viib pindpinevuse langusele. · Emulsioonide moodustamisel pindpinevus oli- ja vesifaasi vahel vaheneb. See aitab olist tekkida piisakesi ja sailitada neid dispergeeritud olukorras. Kui faasidevaheline pindpinevus on null, siis pohjustab piisakeste koaleerumist, aga piirpindadel olev surfaktandi monokiht vahendab kokkuporge voimalust. 30. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsiooniks nimetatakse aineosakeste iseeneslikku kogunemist pindkihti ja aine kontsentratsioon pindkihis uletab aine kontsentratsiooni faasi sisemuses. Iseeneslikult saavad pindkihti koguneda vaid need ained, mis pohjustavad pindpinevuse e. pinna vabaenergia vahenemist. On olemas kaks adsorptsiooni tuupi: · Fuusikalise adsorptsiooni aluseks on fuusikalised nahtused van der Waalsi joud
sünteesiks. Kui aminohapete omastamine ületab nende vajaduse, salvestatakse ülejääk rasvana. Glükoosi puudusel võib organism hakata aminohapetest glükoosi tootma. Seda protsessi nimetatakse glükoneogeneesiks. Lipiidid on vajalikud: -Organite "polsterdamiseks" rasvkoega -Termoisolatsioon -Müeliinkesta moodustamiseks närvilõpmete ümber -Hormoonide ja teiste signaal-molekulide sünteesiks -Rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks ja deponeerimiseks -Rakumembraani moodustamiseks -Surfaktandi moodustumiseks. Toidulipiidide hulka kuuluvad: Triglütseriidid e rasvad Kolesterool Fosfolipiidid. 1 g triglütseriidide täielik oksüdatsioon annab 9.1 kcal energiat. Energia tasakaal: Salvestatud energia = tarbitud energia kulutatud energia. Positiivne energiabilanss: energiat saadakse toiduga rohkem, kui kulutatakse. Negatiivne energiabilanss: energiat kulutatakse rohkem, kui toiduga saadakse. 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem
hemorraagia. ● Epilepsia, tserebraalparalüüs, vaimne mahajäämus Milles seisnevad EA hingamisprobleemid? · RDS – respiratoorne distress-sündroom – hingamishäirete sündroom · Progresseeruv hingamispuudulikkus · Kopsude ebaküpsus Mis on RDS? Respiratoorne distress-sündroom ehk hingamishäirete sündroom. See on sünni järgselt tekkiv äge hingamispuudulikkus, mille põhjusteks on enamasti enneaegse lapse ebaküps kops ja surfaktandi puudulikkus. RDS on kõige sagedasem haigusseisund enneaegsetel vastsündinutel. Sünni järgselt on näha, et laps teeb hingamiseks tugevat tööd või ei jõua üldse hingata. Tekivad rindkere ja kõhulihaste sissetõmbed, oigamine, ninatiibade liikumine. Jume muutub sinakaks, tekib vaht huultele. Kaasnevad südame/vereringe ja närvisüsteemi häired. Mida enneaegsem on laps, seda kiiremini hingamispuudulikkus avaldub ja lapse jõud raugeb. 22.-25
Alveolaarpuu osades toimub gaasivahetus vere ja õhu vahel Puu seintes paiknevad alveoolid – nende sisepind on kaetud ühekihilise lameepiteeliga, mille rakke nimetatakse pneumotsüütideks e alveolotsüütideks Respiratoorsed alveolotsüüdid e esimest tüüpi pneumotsüüdid – osalevad gaasivahetuses Suured alveolotsüüdid e teist tüüpi pneumotsüüdid – seotud surfaktandi produtseerimisega Alveoolide seinas paiknevad ka makrofaagid, mis haaravad endasse väikesi võõrkehi, nt tolmuosakesi Alveoolide seinad on ümbritsetud tiheda verekapillaaristiku poolt, kusjuures alveolaarepiteeli rakud on vahetus kontaktis endoteelirakkudega – see on vere-õhu barjäär, mis on gaasivahetuse soodustamiseks max õhuke Koosneb endoteeliraku tsütoplasmakihist, endoteeliraku basaalmembraanist, esimest tüüpi alveolotsüüdi
annaabi.ee 
