Eesti Vabariigi iseseisvus Eesti Vabariigi põhiseaduse §1 ütleb: Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Õiguslikult on Eesti Vabariigi iseseisvus üsna suurel määral piiratud. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist ei ole Eesti õigused ja kohustused määratud enam ainult Eesti enda poolt või rahvusvaheliste lepingutega, vaid ka supranatsionaalsete Euroopa Liidu organite poolt. Euroopa Liit on andnud alust uue suveräänsusemõiste kujunemiseks, mille puhul enam ei lähtuta riigi võimest omal äranägemisel määrata oma pädevus. Iseseisvuspäevade loend · Albaania - 28. november 1912, vabanes Türgi võimu alt. · Ameerika Ühendriigid - 4. juuli 1776, Iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmine · Angola - 11. detsember 1975, Portugal tagas oma endisele kolooniale iseseisvuse. · Argentina - 9
eesmärgiks on ühelt poolt olnud liikmesriikide ühinguõiguslike normide ühtlustamine, et mh vältida „põgenemist“ väiksema kaitsestandardiga liikmesriikidesse, teisalt on eesmärgiks olnud asutamisvabaduse teostamise tagamine.68 Direktiive täiendavad ELTL artikli 352 eelkäijate (st Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu art 235 ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu art 308) alusel vastu võetud määrused supranatsionaalsete ühinguvormide kohta.69 Ühinguõiguslike direktiivide ja määruste kõrval võivad ühinguõiguslikke reegleid sisaldada ka muud sekundaarõiguslikud õigusaktid, nt Euroopa Komisjoni soovitused, finantsvaldkonnas tegutsevaid ühinguid reguleerivad direktiivid jne. Muudest rahvusvahelistest lepingutest on ühinguõiguses olulisimad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (World Trade Organisation, WTO) lepingud70, eelkõige Teenustekaubanduse üldkokkulepe (General Agreement on Trade in Services,
4) Mittetulundusühingute allikaks MTÜS : MTÜ 5) Sihtasutuste allikaks SAS: SA 6) Tsiviilõigusliku ühingu ehk seltsingu allikaks VÕS § 101 jj, §-d 580 jj, §-d 610-618 Lisaks on ühinguõiguse allikaks TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik), EVKS (Eesti väärtpaberite keskregistri seadus), VTS (vandetõlgi seadus), RPS (raamatupidamise seadus), AudTS (audiitortegevuse seadus), KindlTS (kindlustustegevuse seadus), KAS (krediidiasutuste seadus), supranatsionaalsete ühingu vormide rakendamisseadused jms. Euroopa Liidu õigus ühinguõiguse allikana EL õigus on Eesti õiguskorra osa: PSTS § 2 Määrused ja direktiivid. 1) Euroopa nõukogu määrused Euroopa äriühingu põhikirja (2001), Euroopa majandushuviühingu (1985) ja Euroopa ühistu põhikirja (2003) kohta. 2) Direktiivid 1. direktiiv nr 2009/101/EÜ (avalikustamisdirektiiv); 2. direktiiv nr 2012/30/EL (kapitalidirektiiv); 3
Liikmesriikide parlamendid said endale passiivsema rolli kriisi lahendamises kuna neid survestas ühiskond (kui miski läheks halvasti, nemad oleks süüdi) ELi ametnikud, keda ei valita ja seetõttu nendel puudub ka see surve, said endale "mandaadi" juurde. Kriisi alguses otsustasid liikmesriikide valitsused - keskel otsustusvõime oli võrde Komisjoni ja Pangaga. Nelja viimase aasta joksul reaktisoon kriisile tsükliliselt kordus - iga korraga suureneb ja supranatsionaalsete institutsioonide võim 17. Veebel & Bukovskis: EL-i arengu kolm stsenaariumit ja väikeriigid Kriisi ajal oli tuline debatt ELi tuleviku üle. 1. Föderalism 2. Edasise poliitilise ja majandusliku integratsiooni eiramine Esimesed kaks kaitsevad suuremate liikmesriikide mõjude eest. Ilves toetab föderaalset lahendust. Tugev majandus ja julgeolek. 3. Aktsionäri mudelit jälgides loodi institutsioone nagu Euroopa Stabilisatsiooni fond ja Euroopa Finantsstabiilsuse
Riikidevaheline koostöö ilma institutsionaalse koostööta muutus pea võimatuks. Just selles lüngas hakkasid tekkima rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvasteliidu (1919) loomisega tekkis 17 rahvusvahelise õiguse süsteemis strukturaalne muudatus ning rahvusvahelised organisatsioonid saavutasid rahvusvahelise staatuse. Lisaks tavalistele rahvusvahelistele organisatsioonidele on tunnustatud ka supranatsionaalsete organisatsioonide eksistents. Neid iseloomustab kõrge integratsiooni tase ning mõjutavad tavalisest rohkem liikmesriikide suveräänsust. Nt Euroopa Ühendus. Rahvusvahelise organisatsiooni õigus- ja teovõime tuleneb tema asutamislepingust ning on alati funktsionaalselt piiratud. Lisaks asutamislepingus reguleeritule on olemas viise, kuidas organisatsioonide õigusi ja kohustusi laiendada. Rahvusvaheline õigus tunneb effect utile ja implied powers teooriaid:
NB! Ruumi ületamise küsimus. Infot edastatakse digitaalsel kujul, küberruumis. Kogu maailn on ühtses ruumis – internet. Küsimus, kas 21. saj vaba teistsugust õigust seoses infiühiskonnaga. Eriti oluline siin juristi koostöö valdkonnaspetsialistiga. Traditsooniliste vahenditega ei saa alati uuele tegelikkusele kallala minna. Vaja uue kvaliteediga lahendusi ja alternatiivseid õiguse loojaid. V.Petev: olles kindlaks teinud, et kaasaegne õigus on peaaegu täielikult antud riigi või supranatsionaalsete institutsioonide poolt, tuleb meil küsida nende normiloojate võime järele luua häid seadusi hilismodernistliku ühiskonna jaoks; millises ulatuses on selline õigus õiglane? à spetsialistide roll kaasaegses õigusloomes à meie aja poolt võimaldatava õiguse idee P.Trudel: vaja tasakaalu teabe vaba kättesaadavuse, inimõiguste kaitse ja demokraatlikes
annaabi.ee 
