...................................................................................... 7 4.1 Operatsioonisüsteemid .......................................................................................... 7 4.2 Programmeerimine ................................................................................................ 8 5. Kiireimad superarvutid ................................................................................................. 9 5.1 Kuidas superarvutite kiirust mõõdetakse?............................................................. 9 5.2 Hetkel kiireimad superarvutid ............................................................................... 9 6. Kasutatud kirjandus .................................................................................................... 11 2 1. Sissejuhatus
Superarvuti on arvuti, mis kuulub esimeste hulka oma töötlemissuutlikuse, eriti arvutuskiiruse poolest. Superarvuteid kasutatakse väga palju arvutusi nõudvate ülesannete lahendamiseks. Need arvutid tarvitavad ja toodavad väga lühikese aja jooksul väga suurtes kogustes andmeid. Tavaliselt on superarvutid spetsialiseeritud teatud tüüpi arvutustele, tavaliselt numbrilistele arvutustele, ning tänu sellele töötavad halvemini üldisemate andmetöötlus ülesannete puhul. Superarvutite mälu on väga hoolikalt disainitud, et tagada, et protsessor saaks pidevalt infot ja juhendeid. Superarvuteid ei kasutata ainult ilmaennustamises, vaid ka kvantfüüsikas, kliimauuringutes, molekulide modelleerimiseks ja füüsikaliste simulatsioonide jaoks. Kuna superarvutid on nii võimsad ja teevad palju arvutusi ning selle tagajärjel kuumenevad üle, siis on neid tihtipeale vaja jahutada. Tehnoloogiad, mis on välja töötatud superarvutite jaoks, sisaldavad: 1. Vektortöötlust
Augustis 2010 anti teada, et π väärtusest on kindlaks tehtud 5 triljonit komakohta. Sellega purustati alles sama aasta algul püstitatud varasem rekord, mis oli 2,7 triljonit komakohta. 2011. aastal arvutati üle 10 triljoni π komakoha. Teaduslikes arvutustes ei kasutata tavaliselt rohkem kui 40 komakohta. Peamine motivatsioon selliste arvutuste tegemiseks on seega inimkonna soov purustada rekordeid, kuid π komakohtade leidmisega seonduvaid mahukaid arvutusi on kasutatud ka superarvutite ja suure täpsusega korrutusalgoritmide võimekuse hindamiseks
Õhu koostis, õhu liikumine, ilm Geograafia, 10. a klass 1. Ava veebileht https://earth.nullschool.net/about.html ja tutvu kaardirakenduse ingliskeelse ülevaatega. a) Pane eesti keeles kirja, mida see kaardirakendus hõlmab/kajastab: Superarvutite poolt loodud ülemaailmsete ilmastikuolude visuaalne prognoos, mida uuendatakse iga kolme tunni tagant. Ookeanialade praeguseid näitajaid uuendatakse iga viie päeva tagant. Ookeanialade temperatuure ja olulisi kõrvalekaldeid iga päeva statistilisest keskmisest (1981-2011) uuendatakse igapäevaselt. Ookeanide lainete muutusi uuendatakse samuti iga kome tunni tagant. b) Tutvustuse põhjal märgi tabelisse, millisele kõrgusele vastavad alljärgnevad õhurõhunäidud
Kuigi 1991. aastal lõpetas ARPANET oma eksistentsi, jäi nimetus Internet alles, sest võrk hakkas nüüd ühendama juba rahvusvahelisi võrke. 1980-ndaid aastaid iseloomustab Interneti tormiline areng. Arvutite hajusvõrku ühendamise skeem levis mööda maailma ja paljude välismaiste võrkude organisaatorid soovisid ühineda Ameerika võrguga. 1980-ndate lõpus NSFi (National Science Foundation, rahvuslik teadusuuringute fond) rahaliste vahenditega loodi NSFNET – viis superarvutite keskust. Nende keskuste võrku nimetati “USA Interneti selgrooks” (Internet Backbone). Miks ainult viis? Sest need keskused olid isegi rikka Ameerika jaoks väga kallid. Sellepärast tuligi keskuste arvutivõimsusi kasutada ühiselt – need tehti kättesaadavateks kõigile USA teadusasutustele. 1988. aastal toimus võrgu ulatuslik moderniseerimine. Protsess jäi kasutajatele nähtamatuks – oma töövõimet Internet ei kaotanud. Võrk pidevalt areneb ka tänapäeval
Seda arvutite ühendust hakati kutsuma ARPANET - iks. Iseärasuseks oli veel see, et selles ARPANET -is puudus peaarvuti. 1971.a. oli ARPANET -is 15 ja 1972.a. juba 32 arvutit. 1977.a. hakati protokolli TCP/IP abil ühendama ka teisi arvutivõrke. 1983.a. eraldus võrgust militaarne osa ning moodustati omaette juhitav MILNET. 1986.a. loodi USA-s NSF-i (National Science Foundation) algatusel NSFNET, mis esialgselt ühendas viit superarvutite keskust. See oli Interneti tähtsaima magistraalvõrgu algus. Esialgne kiirus oli 56 Kbit/s, mida tõsteti korduvalt ning 1992.a. oli see juba 44,736 Mbit/s. Euroopa tuumafüüsika keskus CERN alustas uuringuid hüperteksti kasutamiseks arvutivõrkudes 1989.a. Hiljem lisandus ideele uus mõõde - rikastada teksti ka multimeedia (pildid, heli, animatsioon) elementidega. Niisugust keskkonda hakati nimetama World Wide Web-iks e. WWW (veebiks). Plahvatusmoment tuli 1993.a
Informatsiooniteooriat .Arvuteooriat .Jms . Programmeerimine •Programmeerimine on eelkõige protsess, mis vajab loogikat. •Pidevalt tegeletakse koodi kirjutamise automatiseerimisega, ehk “kirjelduse” kompileerimisega, mis eeldab aga, et programmeerimine on täielikult masina poolt teostatav! ITK 2007, Kalev PihlSissejuhatus informaatikasse 6 Infotehnoloogia •Moore´i seadus on 40 aastat vastu pidanud, kuid saabumas on keerukad ajad. AMD tee tundub olema hetkel õigem. •Superarvutite ehitamine jätkub veel mõnda aega •Reaalse info hulk kahekordistub iga aastaga •3D graafika on standard •Turvariskid info hulga kasvades kasvavad koos info väärtuse kasvuga •jne... ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 7 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/3/31/BlueGeneL-600x450.jpg Visioneerime pisut tulevikku •Alljärgnev ei püüa olla tõde, pigem ennustus, kuid see baseerub paljude tarkade inimeste ennustustel . ITK 2007, Kalev Pihl
annaabi.ee 
