Süntaks kordamine (0)

Syntaks_kordamine



1. Milles seisnevad moodustajate semantilised ja pragmaatilised funktsioonid? Lause täidab  samaaegselt mitut funktsiooni.   Tähistus- ehk nominatiivne funktsioon – lause väljendab mingit  sündmust või olukorda  Semantiline funktsioon – selle moodustavad lause nominatiivne funktsioon +  situatsiooni  aeg, koht ja osalised, suhe kõnesituatsiooni aja, koha ja osalistega (kõneleja ja  kuulajaga). Sageli  kuuluvad siia ka kõneleja hinnang situatsiooni tegelikkuse, võimalikkuse või  vajalikkuse kohta ja info allikas.  Pragmaatiline funktsioon – hõlmab lause suhtluseesmärki (väidet,  küsimust, käsku, soovi või hüüdu) ning lausega edastatava info  suhet kontekstiga (tuntud, uus,  definiitne jne.   2. Mis tingimustel esineb osaalus? Saab rääkida nii täis- kui osaalusest. Täisaluse ehk totaalsubjekti  puhul on alus  nimetavas käändes, nt jääkaru sööb hüljest, hülged lebavad jääpangal. Osaaluse ehk  partsiaalsubjekti puhul (olemasolulauses) on alus osastavas käändes, nt jääkarusid leidub ainult 
Arktikas, sel jääkarul pole poega.   3. Mis tingimustel esineb täissihitis? Osasihitis ehk partsiaalobjekt on osastavas käändes, nt jääkaru  märkab hüljest.  Täissihitis ehk totaalobjekt on ainsuse omastavas või nimetavas käändes, nt jääkaru  sööb hülge ära, hüljes süüakse ära.    4. Mis on üldlaiend? Üldlaiend on lauseelement, mis modifitseerib kogu lause tähendust. Üldlaiendi  kohta  ei saa esitada küsimust nagu lauseliikmete kohta. Üldlaiendil leksikaaltähendus 1) kas puudub  või on  minimaalne (nt partiklitel see pole ju nii, kas sa tuled) või 2) on lause sisu suhtes metatekstiline  (nt minu meelest on rong läinud, õnnetuseks langes valik minule).   5. Mis on eesti lause põhitüübid ja mille põhjal neid eristatakse?  Tabel 1. Eesti lause põhitüübid 6. Mis liikidesse jagunevad mittetäieliku struktuuriga laused? Mittetäieliku struktuuriga laused  jagunevad  lünk- ja vaeglauseteks. Lünklause jaguneb: 1) lühendusellips  (ära  jäetakse  1.  või  2.  asesõna  või  olema-verb):  Ø  tulen  kohe.  (=  Ma  tulen  kohe.) 
Kevad Ø käes. (=Kevad on käes.) 2) kontekstiellips (ära jäetakse korduv element): Kes tuli? – Postiljon Ø (= Postiljon tuli.) Vaeglauses verbi ei ole ning seda lisada ei anna. Vaeglaused jagunevad: 1) propositsioonilaused (öeldis või tegevussubjekt on tähenduses olemas) a. verbita laused: Hästi! Buss! Ruttu! Jõudu! b. vaegisikulised  laused  (st  konkreetset  alust  pole):  Siin  ei  tohi  suitsetada.  Müristab.  Meid 
oodatakse. 2) fraaslaused  a. nominaallaused: Vaikne õhtu. Jüri, tule siia! (üte kui omaette lause) b. hüüdfraaslaused: Ohoh! Oh sind küll! 3) määramata struktuuriga laused: Tere tulemast! Käies marss! Lause Teema Verb Reema Normaal- TS = alus Jääkaru 
Jääkaru 
Jääkaru sööb 
magab 
on TO = sihitis  öeldistäide hüljest  ohtlik Omaja- TS = määrus Jääkarul on alus teravad hambad Kogeja- TS = määrus 
TS = sihitis Jääkarule 
Jääkaru  meeldib 
huvitab alus 
alus hüljes 
hüljes Olemasolu- määrus Arktikas elab TS = alus jääkarusid Tulemus- TS = määrus Jääkarust sai alus hülgepüüdja


7. Mis tüüpidesse jagunevad sekundaartarindid? 
Sekundaartarind on sündmust väljendav moodustaja, milles puudub alus ja öeldis. Lauses võivad need 
olla  kõigiks lauseliikmeteks peale öeldise. Jaguneb: 1) lauselühendid  a. infiniittarind (InfP, vt tabelit 4): Tigedalt urisedes sõi jääkaru hüljest. b. absoluuttarind (nominaaltarind, kust on välja jäänud olema-verb): Jääkaru läks hülgejahile, 
poeg sabas. 2) nominalisatsioon (nimisõnafraas, mille põhjaks on tegusõnast tuletatud nimisõna): Hülge söömine 
meeldis jääkarule. 8. Mis kommunikatiivsed lausetüübid on eesti keeles? 
Mingi  kindla  suhtlusfunktsiooni  täitmiseks  on  vastav  kommunikatiivne  lausetüüp.  Suhtluseesmärgi  jagunevad need: 1) väitlause (väide): Sa jooksed kiiresti. 2) Küsilause (küsimus); Kas sa jooksed kiiresti? 3) käsklause (käsk): Jookse kiiresti! 4) soovlause (soov): Jookseks ta kiiresti! 5) hüüdlause (hüüatus): Küll sa jooksed kiiresti! 9. Mis tüüpidesse jagunevad küsilaused? 
Küsilause jaguneb valik- ja eriküsilauseteks.
2.1. Valikküsilause annab ette vastuse võimaluse. Jaguneb omakorda: • üldküsilause (saab vastata jah või ei): Kas sa kohvi tellisid? • eriüldküsilause (allajoonitud osa on küsituumaks): Kas sa tellisid kohvi? • loetlev valikküsilause (ka alternatiivküsilause): Kas sa tellisid kohvi või teed? Valikküsilause vormistusviisid on: • küsipartikkel (nt kas, ega jms): Ega ta koju läinud? • inversioon,  st  aluse  ja  öeldise  kohad  vahetatakse  lauses  ära  (tavaliselt  olema-verbiga):  On  sul 
aega? • partikkel (nt või, vä), enamasti lause lõpus: Kas ta läks ära või? • küsijätkud (nt ah, onju, kas pole), inglise keeles tags: Väsisid ära, ah? Valikküsilauses saab küsituuma fokuseerida järgmiselt: • paigutatakse lause  lõppu: Kas sa tellisid kohvi? • esitatakse  loend või rinnastus: Kas sa tellisid teed, kakaod või kohvi? • partikkel: Kas ka sina sõidad Marimaale? 2.2.  Eriküsilause  annab  ette  vastuse  n-ö  piirkonna.  Küsituumaks  on  küsisõna  (nt  Mida  sa  sööd?)  või 
küsifraas (nt Kui pikk sa oled?) Vastus asendab küsituuma (nt Leiba. 175 sentimeetrit.) 2.3. Eelistusküsilause – ei ole väga sage ning mõnikord seda eraldi ei käsitleta. Jaguneb: • oletusküsilause (küsija peab tõenäoliseks): Ta tuleb, eks ole? • k ahtlusküsilause (pigem on vastus eitav): Kas ta üldse tulebki? Küsilause võib väljendada ka väidet (näiteks retoorilises küsilaused: Mis mõtet on siin oodata?) või palvet 
(kasutatakse pehmendamise eesmärgil, nt Miks sa mantlit ära ei võta? Kas sa laenaksid mulle raha?). Küsimust on võimalik väljendada ka muude lausetüüpidega: • küsimissituatsiooni kirjeldav lause, nn performatiivlause (ühteaegu tehakse seda, mida sõnaliselt 
väljendatakse): Ma küsin, kuhu sa lähed. • väitlause (lähedane oletusküsilausele): Sa oled veel kodus? • kajaküsimus (küsimus + algtähendus, st korratakse eelmise lause sisu): Mine koju! – Mina mingu 
koju? See on minu naine. – See on sinu naine? 


10. Mis tüüpidesse jaguneb modaalsus? 
Modaalsus on iga lause tähenduses. Modaliseeritud lause tähendab, et modaalsus on ka sõnaselgelt 
väljendatud. Modaalsuse  väljendusvahendid on: • modaalverbid: võima, pidama jms, • omadussõnad: kindel, hea (nt ma olen kindel, et ta tuleb) jms, • modaalsed määrsõnad: vist, kahjuks, õnneks, võib-olla, arvatavasti jms, • kõneviisid: kaudne (Laps jonnivat palju) ja käskiv (Maga!), • üldlaiendid: tõtt-öelda jms, • kiilud (vaeglaused): oh õnnetust, tõsi küll jms, • osa  kommunikatiivseid lausetüüpe, nt käsk- ja soovlause. 1. Tegelikkushinnang – kas olukord on tegelik, tinglik, kujuteldav jne. • reaalsushinnang:  o Kui mul oleks palju raha, läheksin reisima.  o Oleks mul palju raha! (tingiv kõneviis)  o Oleksin peaaegu kukkunud. (irreaalsust väljendav) • võimalikkushinnang  (kas  on  võimalik  või  paratamatu,  sageli  kasutatakse  sõnu  võima,  pidama, 
saama, samuti -tav või -matu-liidet o See rohi võib sind aidata. o See rohi peab sind aitama. o See rohi aitab sind niikuinii. o Haigena ei saa tööd teha. o Võimalik, et see rohi aitab sind. o See rohi võiks sind aidata. o Loetav käekiri ~ loetamatu käekiri On eristatud ka  dünaamilist modaalsust, st suutlikkus midagi teha. Seda väljendavad sellised tegusõnad  nagu jaksama, jõudma, suutma, saama, nt Ma ei jaksanud teda ära oodata. 2. Tõenäosushinnang ehk episteemiline modaalsus väljendab kõneleja seisukohta selle kohta, kas tema 
arvates vastab lause sisu tõele. Seda väljendatakse  partiklite ja määrsõnade abil. • väga suur tõenäosus: muidugi, tõepoolest, kahtlemata, mõistagi, teatavasti • väike tõenäosus: ilmselt, tõenäoliselt, küllap, küll, arvatavasti • kahtlev: vist, võib-olla, ehk, vahest, viimaks • täielik kahtlemine: vaevalt Siin kasutatakse selliseid  modaalverbe nagu võima, pidama, näima, paistma, tundma, nt See peab olema  Valga. See võib olla Valga. 3. Lubatavushinnang ehk deontiline modaalsus väljendab seda, kas subjekti tegevus on lubatud (skaalal 
lubatud, kohustuslik või keelatud). • käskiv kõneviis: Mine tuppa!  • mingu + möönev kõneviis: Mina mingu tuppa, teised võivad õue jääda. • partikkel: Las tuleb siia! • deontilise  modaalsuse  verbid  (nt  tohtima,  võima,  saama,  sobima,  kõlbama,  sündima,  passima, 
lubama, keelama, pidama, tulema, olema jms): Sa pead temaga rääkima. Sul tuleb temaga rääkida. 
Sul ei maksa temaga rääkida. Sul on vaja / tarvis / soovitav temaga rääkida. 4. Väärtushinnanguga antakse positiivne või negatiivne hinnang lause sisule. • määrsõnad: õnneks, kahjuks, paraku • fraasid: kahju küll, oh õnnetust, oh rõõmu • omadussõna: hea, halb, tore, kahju + et .. nt Tore, et sa terve oled • soovlause: Saaks kord une täis magada. 


11. Mis elementidest oleneb teatestruktuur? 
Suhtluse seisukohast on lause  peamine ülesanne teate (väite, küsimuse, käsu jne) edastamine kuulajale.  Info peab olema esitatud kuulaja teadmisi ja eelnevat kaasteksti  arvestades. Lause ehituse seda osa, mille  ülesanne on vormistada teadet, nimetatakse lause  teatestruktuuriks (mõnikord öeldakse ka infostruktuur).  Teatestruktuuri  elemendid väljendavad peamiselt: • teate  lähtepunkti (teema) või sihtpunkti (reema), • referentide  tuntust (definiitsus) või tundmatust (indefiniitsus), • esiletõstu (fookus) 12. Mis tegurid mõjutavad sõnajärge? 
Üldiselt mõjutavad  sõnajärge: • lauseelementide kokkukuuluvussuhted (tendents, et moodustajad on lahutamatud = fraasi ei saa 
kuidagi poolitada; samuti paiknevad põhi ning laiend enamasti kõrvuti), • grammatilised  funktsioonid  (lauseelementidel  on  kindlad  positsioonid,  nt  enamasti  asub  verb 
lauses teisel kohal jms), • teatestruktuur (vt eestpoolt teema ja reema, definiitsuse ning fookuse kohta), • moodustajate struktuur: lühem – pikem, lihtsam – keerukam (tavaliselt pannakse lühem ja lihtsam 
lause algusesse, nt verbi ees kasutatakse tihti asesõnu, mitte ei kirjutata pikalt välja jms), • lause rõhustruktuur (rõhutatav osa on enamasti lause lõpus). 13. Millised on moodustajate grammatilised seosed? 
Eesti keele  põhisõnajärg on SVX: alus (S), öeldis (V), öeldise laiend (X), viimase hulka kuuluvad nii sihitis  (O),  öeldistäide  (P)  kui  ka  määrus  (A).  Põhisõnajärg  iseloomustab  neutraalset,  kontekstivaba,  lihtsa  struktuuriga  normaallauset. Näiteks Ema keetis neli purki maasikamoosi. Taevas on täna erakordselt selge.  Selline sõnajärg vastab kõige paremini ka eesti lause teatestruktuuri põhimõtetele: lause  alguses paikneb  teema ja lause lõpus reema.
14. Mis tüüpidesse jagunevad liitlaused? 
Liitlause  koosneb  osalausetest,  mis  on  omavahel  rinnastusseoses  (rindlause  ehk  parataks)  või 
alistusseoses  ( põimlause  ehk  hüpotaks).  Põimlause  osalaused  on  pealause  (põhilause)  ja  kõrvallause.  Liitlause  tüübi määrab liitlause vahetute moodustajate vaheline seos. 15. Mis on liitne liitlause? 
Liitne liitlause on selline liitlause, mille osalausete hulgas on omakorda liitlauseid. • Ta  habe  oli  nii  pikaks  kasvanud,  et  lohises  mööda  maad,  ja  ta  silmad  leegitsesid  nagu  kassil.  – 
rindlause, mille esimene pool on ise põimlause. • Ma ei saa täna kuhugi minna, sest pean homme konverentsile sõitma ja ettekanne on alles pooleli. – 
põimlause, mille kõrvallause on ise rindlause. 16. Mis on referaat ja mis osadest see koosneb? 
Referaat on väljend, mis refereerib kellegi kõnet. On kaks osa: 1) saateväljend, 2) referaatosa. Otsekõne on refereeritava keskne: Rein ütles mulle eile: „Ma tulen sulle homme külla.“ 
Kaudkõne on refereerijakeskne: Rein ütles mulle eile, et ta tuleb/tulevat täna mulle külla.  Käskiva  kõneviisi  väljendamiseks  kasutatakse  refereerides  möönvat  või  tingivat  kõneviisi:  Minna  ütles 
Reinule: „Tule hoopis meile!“ ! Minna ütles Reinule, et ta/see hoopis neile läheks / et mingu Rein hoopis 
neile / et las Rein läheb hoopis neile.  Saateväljend Referaatosa Kõrvallauselise referaadi tüüp Ta ütles mulle: „Jüri läks koju.“ Otsekõne Ta ütles mulle, et Jüri läks koju. Kaudkõne, st refereeritud Ta arvas Jüri koju minevat. Tema arvates läks Jüri koju. Kuuldavasti olevat Jüri koju läinud.


  
Siirdkõne on otse- ja kaudkõne vahevorm, milles kõne vormistatakse sidendiga algava kõrvallausena, kuid 
aja- ja isikuviited jäävad selliseks nagu otsekõnes: Minna ütles Reinule, et tule hoopis meile
17. Mis on kiillause (sh üte ja hüüund)? 
Kiillause  on  lausekujuline  üldlaiend.  Sageli  on  see  vaeglause.  Kiillausega  lause  ei  ole  liitlause,  sest 
kiillause  ei  ole  hõlmava  lausega  grammatiliselt  seotud.  Kiil  eraldatakse  komade,  sulgude  või  mõttekriipsudega. • Siin – ma küll päris täpselt ei tea – ta elabki. • Mina, vabandage, lahkun mängust. Lühemate kiilude puhul kasutatakse eraldamiseks koma, nt See lavastus, räägitakse, on suure menuga. 
Sõnakiile palun, tähendab, jah ning hüüdsõnu enamasti komaga  ei eraldata (välja arvatud juhul, kui neile  langeb  tunderõhk). • Palun kutsuge arst. Tulge palun siia. • Jah käisin. (Vrd Jaa, nii see on.) • Oh sind küll. (Vrd Tohoh, mis lärm siin on!) Mõttekriipsudega eraldatakse pikemad kiilud ning sellised kiilud, mis paiknevad lause alguses (enamasti 
nimetavas käändes, sageli on seal  loetelu). • See noormees – kuidas ta nimi oligi? – paistab päris asjalik olevat. • Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga – sellisena kujutan ma ette ideaalset ülemust. Sulge kasutatakse täpsustuste ning täienduste ja selgituse puhul. • Kui lause alguses asub nimisõna(fraas) .. • Goethe (loe: gööte) on suurimaid saksa kirjanikke. Üte ja hüüund on kiilu eriliigid, mis eraldatakse komaga. (Mõnes kinnisväljendis jääb ilma komata, nt Tule 
taevas appi! No tere talv!) • Poisid, tulge siia! • Oi, mis juhtus! • Teile  mõlemale,  Mari  ja  Jüri  (siin  on  ütted), antakse auhinnad (vrd Teile mõlemale, Marile ja Jürile,  antakse  auhinnad  –  siin  on  lisandid,  sest  need  on  grammatiliselt  põhjaga  seostatud,  on  samas  käändes.) Fraasi liik Sümbol Näide Verbifraas InfP süüa saia, saia sööv Nimisõnafraas NP väike poiss Omadussõnafraas AdjP väga ilus Määrsõnafraas AdvP väga kiiresti Kaassõnafraas PP üle aia, laua peale Hulgasõnafraas QP kaks meest, hulk mehi, mitu meest


Harjutus. Jaga laused moodustajateks ning määra iga moodustaja fraasiliik. 1. (Tänaval NF) tuli vastu (ilus neiu NF).
2. (Esmaspäeva hommikul NF) alustame (üsna vara MF).
3. (Väike tüdruk NF) naeratas (väga armsalt MF).
4. (Tal NF) oli (käes NF) (kaks õuna HF).
5. (Minu isa NF) käis (eile NF) suusatamas.
6. (Laua peal KF) on (päts leiba HF).
7. (Aed NF) on (kevadiselt ilus OF).
8. (Tõsiselt haigena OF) jäi (taat NF) (pensionile NF).
9. (Homsest MF) hakkame tööle (kahe mehega HF).
10. (Usin pereema NF) ostis (poest NF) (koti piima HF), (paki küpsiseid HF) (ja SDN) (kilo viinereid HF),  (kuid SDN) (kimp tilli HF) ununes. 11. (Selle kimbu tilli pärast KF) pidi (ta NF) (nüüd MF) (jooksuga NF) (turule NF) tõttama .
12. (Õppinud inimesega NF) on (lihtsam OF) (ametiasju NF) ajada.
13. (Veerevale kivile NF) (sammal NF) ei kasva.
14. (Põõsad NF) on (täitsa lehes NF) (ja SDN) (eriti ilusad OF).
15. (Nurga peal KF) seisis (kaks naist HF).
16. (Palju inimesi HF) valdab (mitut keelt HF).
17. (Enamik Tartu linnavolikogu liikmeist HF) on (eestlased NF).
18. (Sealpool teed KF) kasvas (lagendikutäis maasikaid HF).
19. (Surma NF) sai ka (ÜL) (viisteist paadis viibinud sõdurit HF).
20. (Ta NF) ei jäänudki (auto NF) alla.
21. (Ma NF) soovisin (sõbra emale NF) (head ööd NF).
22. (Praegu MF) on (riigi NF) ja (SDN) ühiskonna NF) huvi NF) (väga nõrk OF).
23. (Vaatasin (seni MF) (üle õla KF) tagasi, (kuni SDN) (neiu NF) kadus (tänavanurga taha KF).
24. (Me kõik HF) läksime (kiiruga NF) (trepist üles MF) (kolmandale korrusele HF).
25. ((Mõne minuti HF) pärast KF)) sõitis (auto NF) ette.
26. Ostsin (pool kilo HF) Hollandi juustu NF)) (ja SDN) ((ühe karbi HF) Tallinna kilusid NF)).
27. (Puuetega laste kaitse liikumine NF) (meie kasvandikke NF) ei puuduta.
28. (Selle  jaoks  KF)  olevat  (meie  lapsed  NF)  (liiga  targad  OF),  (üldsuse  jaoks  KF)  (aga  ÜLDLAIEND)  (natuke liiga rumalad OF). (Tartu  piiskop  NF)  kaebas  (Rooma  paavstile  NF),  (kuidas  SDND)  (Kärkna  mungad  NF)  (söömaorjuses  NF) 
vaevlevad  (ja  SDND)  (vatsa  NF)  rebestavad.  (Asi  NF)  nõuab  (uurimist  NF).  (Ühel  päeval  NF)  ongi  (paavsti 
saadik NF) (Kärknas NF). (Kloostrivennad NF) pakuvad (talle NF) (esmalt MF) (lahjat kalja NF) ning (SDND) 
(vintsket soolakala NF). (Siis SDND) hakkavad kaebama: nähku (külaline NF), (kui SDND) (vilets elu NF) (neil 
NF) on. Silmitsegu (ta NF) (õnnetuid kloostrivendi NF): (pikast nälgimisest NF) on (juba MF) (paistetus NF) 
käes!  MF).  (Tõesti  ÜLLD),  (mõnel  NF)  ongi  (punnpõsed  NF),  (mõnel  NF)  võdiseb  (lõtt  NF)  (lõua  all  KF). 
(Pisarsilmil  MF)  kinnitab  (kloostriülem  NF),  (et  SDND)  vaatamata  koledale  näljavaevale  suretavat  (mungad 
NF) (hoolega NF) liha (ja SDND) karistavat (ihu NF). Kutsub (Rooma   mehe NF) kaasa. Astuvad (väiksesse 
palavasse ruumi NF), (aur NF) tungib (kõrvetavalt MF) (suhu NF) (ja SDND) (ninasse NF), (kuumus NF( kargab 
(kõrvadesse  NF).  (Tuba  NF)  on  (munki  täis  KF),  peksavad  (üksteist  NF)  (ja  SDND)  (iseennast  NF) 
(kasevihtadega  NF),  oigavad  (ja  SDND)  ägavad.  (Siis  SDND)  haarab  (keegi  NF)  (veekapa  NF)  (ja  SDND) 
tühjendab  (selle  NF)  (munakividele  NF),  (mis  NF)  on  (ahju  peale  KF)  laotud.  (Hirmus  leitsak  NF)  sunnib 
(paavsti saadiku NF) (käpuli MF), ehmatub (rnehikese NF) (kähku MF) (uksest välja KF) (jaheda õhu kätte KF). 
(Õrna ihuga itaallane NF) ei jää (kauemaks MF) (kloostrisse NF).
(Varsti MF) saab (Taru piiskop NF) (Rooma paavstilt NF) (kurja kirja NF): olgu (Kärkna munkadele NF) antud 
(tosin  küla!  HF).  (Nii  vagad  mehed  NF)  vajavad  (toetust  NF),  (et  SDND)  (nad  NF)  jõuaksid  (ränkadele 
ihupiinadele NF) vastu panna. 
(Kärkna kloostri NF) asutasid (tsistertslaste ordu mungad NF) (varsti MF) (pärast muistse Ugandi rnaakonna 
alistamist  KF).  (See  NF)  asus  (Emajõe  põhjakaldal  NF)  (Amme  jõe  suudmealal  NF),  oli  kaitstud  (tugevate 
müüride NF) (ja SDND) (laiade vallikraavidega NF). (Kloostrisse NF) koliti sisse (aastal 1233 NF). (Liivi sõda 
NF) hävitas (ehitised NF) (l558. aastal NF). (Praegu MF) ei märka (kloostri asupaika NF) (kuigi kergesti MF). 
(Esitatud lugu  NF) on (aga ÜLDLND) (vanadesse paberitesse NF) kirja pandud (ligi neli sajandit tagasi KF).


Lause pealiikmed on öeldis ja alus. 1. Öeldis ehk (grammatiline) predikaat – finiitne ehk pöördeline verbivorm, nt poiss jookseb, lapsed 
kirjutavad kirjandit. 2. Alus  ehk  grammatiline  subjekt  –  nimisõna(fraas)  nimetavas  või  osastavas  käändes,  väljendab 
tegijat  või  olijat.  Nimetavas  käändes  olles  ühildab  alus  endaga  öeldisverbi.  Nt  lapsed  kirjutavad 
kirjandit, metsas on puravikke. 3. Sihitis ehk grammatiline objekt – verbist sõltuv nimisõna(fraas), mis on enamasti osastavas, aga 
mõnikord  ka  omastavas  või  nimetavas  käändes.  Sihitis  väljendab  tegevuse  objekti,  nt  lapsed 
kirjutavad kirjandit.  4. Öeldistäide  ehk  predikatiiv  –  verbist  olema  (ja  selle  pöördelised  vormid)  sõltuv  käändsõnafraas 
nimetavas  või  osastavas  käändes,  mis  näitab,  kes,  mis  või  missugune  on  alusega  tähistatud,  nt 
Peeter on õpetaja, kass on koduloom, taevas on sinine, Jüri oli meie aktiivsemaid tudengeid. 5. Määrus ehk adverbiaal – igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune 
adjektiivi  ja  adverbi  laiend,  nt  käisin  nädalavahetusel  metsas  (esimene  on  ajamäärus,  teine 
kohamäärus), õues on üllatavalt soe (esimene on kohamäärus, teine on määrsõna). 6. Täiend ehk atribuut – nimisõna laiend, nt sinine taevas, koorega kohv. Harjutus 1: Määra lauseliikmed (võib tähistada värviga, numbriga, lühendiga: Ö, A, S, ÖT, M, T)
1. (Laps A) (sööb Ö) (õuna S) (ära Ö).
2. (Kirjandi S) (ma A) (kirjutasin Ö) (eile M).
3. (Peeter A) (ei tea Ö) (selle telefoni asukohta S).
4. (See raamat A) (on Ö) (kollane ÖT ).
5. (Kast A) (kaalub Ö) (kümme kilo M).
6. (Linnas M) (on Ö) (punased T) (autod A).
7. (Töötasin Ö) (poes M) (kuus kuud M).
8. (Ütle Ö) (ka ÜLND) (Marile M) (loengu aeg S).
9. (Sõbranna A) (vist ÜLND) (tuleb Ö) (ka ÜLND) (homme M).
10. (Kass A) (pani Ö) (sisisedes M) (plehku Ö).
11. (Joosta A) (on Ö) (tore ÖT).
12. (Päevad A) (läksid Ö) (soojaks M).
13. (Külma tõttu M) (närtsisid Ö) (lilled A).
14. (MajaM ees M) (peatus Ö) (kiirabiauto A).
15. (Mul M) (ei ole Ö) (kahjuks ÜLND) (harilikku A-OSAALUS).
16. (Kirjuta Ö) (vastus S) (üles Ö).
17. (Filosoofia A) (on Ö) (huvitav T) (valdkond ÖT) [huvitav valdkond ÖT].
18. (Hommikuti M) (joon Ö) (kohvi S) ja (SDND) (söön Ö) (putru S).
19. (Minu sõber A) (ei oska ujuda Ö).
20. (Telefon A) (kukkus Ö) (laua alla M). 1. Tüdruk (A) luges paragrahvi (S) ette.
2. Kass (A) nurrus ja (SDN) puges teki alla (M ).
3. Vihma tõttu (M) ei saa metsa (M) minna.
4. Ma (A) ei oska uisutada (S).
5. Õhtuti (M) joon teed (S) ja (SDN) vaatan telekat (S).
6. Elasin Hiiumaal (M) 5 aastat (M).
7. Mia (A) vist (ÜLND) ei tea selle loengu kellaaega (S).
8. Astrofüüsika (A) on keeruline valdkond (ÖT).
9. Metsas (M) on magusad (T) metsvaarikad (A).
10. Joonistada (A) on lõbus (ÖT).