Peamine kaubavahendaja, kaubalinnade liit. 28. Kuidas koopereerusid kaupmehed selleks, et jagada kulutusi ja riske? Millised kaupmeeste ühingud ja ettevõtted väljakujunesid? Kaubalaevade ehitamiseks andis üks kaupmees kapitali, teine ehitas laeva, hankis laadungi ja tegi kaubaretke teoks. Pärast jagati tulu. Siit kujunesid pangad. Mõisted Sunnismaisus feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada Pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaiste talupoegade täielik alluvus oma isanda õiguslikkusele Kolmeväljasüsteem Põllud paiknesid vähemalt kolmes osas: nii suvi- ja talivilja külvialal kui ka kesa all. Rent kinnisvara ajutine kasutamine kokkulepitud tingimustel Loonusrent Kohustus anda maaomanikule osa oma saagist Raharent - koormis, mis tuli tasuda rahas Teotöö - teorendi korral mõisale tehtav töö Naturaalmajandus rahatu majandus/ oma tarbete rahuldamine
agraarühiskond ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks sunnismaisus üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus pärisori sunnismaine talupoeg kolmeväljasüsteem põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. ,,linnaõhk teeb vabaks" põhimõte käib sunnismaiste talupoegade kohta, kes said aasta otsa linnas elades isiklikult vabaks, seetõttu tegigi linnaõhk vabaks, kuna talupojad said sunnismaisusest vabaks Vasalli truudusvanne senjööri ees kuna feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel, siis kinnitati see truudusevandega, mis tähendas, et vasall pidi: 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima; andma sen nõu; olema ustav; teenima sen jne Rüütlieetika - ilmaliku põhimõttega
Eri inimeste kohta kehtis erinev õigus. Erinevus linnaelaniku ja talupoja vahel. E millise õiguse alla keegi kuulus, võis defineerida, millise rahva hulka teda loeti. e sakslane ja preislane õiguslik definitsioon. Tundub, et määratluse alus ei olnud keel ega etniline kuuluvus. Mittesakslasteks nimetati neid, kes olid maal elavad talupojad. Mittesakslaste vastuvõtmine keelati tsunftidesse, gildidesse vastuvõtmisel, pärimisõigus, kinnisvara omamine. Kuid pigem tegu sunnismaiste talupoegade eemalhoidmisega, mitte etniliste eestlaste. Kartus, et talupojad tulevad linna, võtavad ära töökohad ja teevad tööd, milleks sobivad pole. See aga ei tähenda, et etnilisel identiteedil poleks tähtsust olnud. Oma roll sellel oli, kuid mitte poliitilise rahvusluse mõttes. Eristus ei olnud esmajoones etniline. "Rahvus" polnud keskaja mõistes etniline kogukond vaid esmajoones õiguslik kogukond. Liikumine sotsiaalsel redelil võis
Inglismaal pärisorjuse vanem historiograafia. Üldine piir 1180.aastad, tänapäeval Inglismaal 12. sajandi lõpu teooria mittehaakumist. 1180-1190. aastad oli demograaf depressiooni aeg, arvati et ju see tekkis kui mõisates oli vähe töökäsi ja neid taheti paigale kinnitada. Anglosaksi perioodist pole eriti allikaid pärisorjuse kohta. Näitavad, et orjus olnud aga maavaldajad enam hakanud püüdma talupoegi oma maade külge kinnitada 11. sajandi alguses. Sunnismaiste talupoegade puhul tegemist juba 11. sajandil tegu suurema osa maaelanikega, nädalas kaks kuni kolm päeva. Surma korral pidi talupoeg kogu oma vara jätma maavaldajale. Põhi õigused, mis 13. sajandil Inglismaal olid juba 11. sajandil, vähemalt enne 12. sajandi keskpaika. Mõisad oma oma majanduse, põldudega suurmõisate rajamisel 12-13. sajandil. Doomsday book vanim säilik Public Recordsis, 75% talurahvast, mida Doomsday Book sisaldab on talurahvas villaani, bodasi, kordasi
A. Korraline nädalategu: rakme- (koos oma veolooma ja maaharimisvahenditega) ja jalategu: - Teotööpäevade arv kasvas B. Erakorraline abitegu hooaegadel II. Talurahva maksukoormus mõisale kasvas: - Uus regulaarne maks adramaa alusel(varem maksti mõisale veerand saagist) · Talurahvas kujunes 17. Saj järjest homogeensemaks: 75% sellest kuulus sunnismaiste pärisorjadest adratalupoegade hulka · Ülejäänud olid maata sulased-teenijannad ja vabadikud ja vabatalupojad(kelle arv kahanes kiiresti). Reduktsiooni mõju talurahvale · Võimaldas krooni aktiivse talurahvapoliitika: - LM-l muutus üle 80% ja EM-l üle 50% talupoegadest kroonitalupoegadeks · Kuninga selgitused LM maapäevale ja EM revisjonikomisjonile(1681 ja 1687), et ta
kohalikke elanikke sõjaväkke. Egiptuses hakati kasutama ka sõjaväeasula süsteemi talupoegsõdalased (pidid oma maavaldust haldama). Maapiirkondade valitsemisel jätkati Alexandi praktikat. Kasutati vanu struktuure. Seleukiidide riik jagunes satraapiateks, Egiptus nomiateks. Säilitati enamasti ka maksukogumissüsteemid. Püüti üle võtta kõik, mis oli otstarbekas, muuta nii vähe kui võimalik. Egiptuses on märke, et vana sunnismaiste talupoegade eksplauteeri-missüsteemi üritati nüüd maksimaalselt ära kasutada. Pärisorise elanikkonna koormisi pigem suurendati. Egiptuse talupojamassi olukord halvenes varesemaga võrreldes. Maapiirkonnad valdavalt ikkagi põliselanikest varustatuks, kreeka keel ei levinud sinna nii väga. Hellenistlik ühiskond oli nagu kahetine: linn oli helleniseeru-nud, maapiirkond mite nii väga. Linnas kreeklased domineerisid. Rikkused voolased maalt linnadesse (põliselanikelt kreeklaste kätte)