Eesti ajalugu Liivi sõja järel lagunes Eesti ja Läti ala mitme riigi vahel Rootsi, Poola ja Taani. Aastaks 1645 oli kogu Eestimaa ja Liivimaa Rootsi riigi koosseisus. Sõda oli teinud palju kahju sõjaohvrid, nälg ja katk tegid oma töö rahvaarvule ning see mõjus ka suurelt majandusele. Mõisates hakati üha rohkem vilja kasvatama ning välismaale vedama ning see andis head sissetulekut. Kuna tööjõudu oli vähe muudeti talupojad sunnimaisteks. Karl XI tahtis veelgi sissetulekuid suurendada ning toimus reduktsioon s.t võeti riigipoolt varem annetatud mõisad ja maad aadlikelt tagasi. Nii jäid mõisnikud küll oma mõisatesse kui rentnikud, kuid pidid osa oma sissetulekust rendina riigile maksma. Rootsi riik pidas vajalikuks talurahvale anda ka lugemisoskus ning õpetada selgeks usu põhitõed, selleks loodi rahvakoole. Rahvakoolide õpetajate ettevalmistamist asutati Tartu lähedal Piiskopi mõisakool,
· Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. · Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest teorenti. · Feodaali seisukohalt oli maa ilma talupoegadeta väärtusetu, neid püüti kõigest väest maa küljes kinni hoida. · Et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnimaisteks. Sunnimaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks. LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Ristiusu kiriku teke · Lääne-Euroopa keskaegne kirik oli katoliiklik. · Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur Milano ediktiga aastal 312. · Esialgu kristluse keskusteks peamiselt linnad. · Üks olulisemaid sündmusi frankide ristimine 5. sajandi lõpul
tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid. Ka linna moodustasid Hansa huvide eest võitlemiseks ühisrinde ja hakkasid korraldama linnadepäevi, kus arutati peamiselt kaubandusega seotud küsimusi. 5. Toimus talupoegade pärisorjastamine Pärast Jüriöö ülestõusu kaotasid talupojad enamuse oma õigustest ja vabadustest. Talupojad polnud enam isiklikult vabad, vaid kuulusid maa külge mida nad harisid, st Nad muutusid sunnimaisteks. 16. saj keskapaigal hakati talupoegi võõrandama maast lahus, talupoegi hakati pidama mõisniku isklikuks omandiks, kujunes välja pärisorjus. 6. Toimus talurahva rahutusi. 1343-1345 a. Toimus suurim talurahva ülestõus- Jüriöö ülestõus, mis hõlmas eelkõige Põhja- Eestit ja Saaremaad. Sai see alguse Taani kuninga soovist müüa oma maad Liivi ordule, kohalikud vasllid polnud sellega aga nõus ja tekkis võimuvõitlus vasallide ja kuninga vahel
kultuurid ja süvenes usuline vaimustus. Viimane sai, aga saatuslikuks juutidele, keda hakati massiliselt tagakiusama. Kaubalinnade Veneetsia ja Genua jaoks olid sõjad, aga kasulikud, kuna suurendasid linna külastajate arvu ja soodustasid ühiskonna ja majanduse suuremat arengut. Hakati üha enam kauplema ja avati uusi ärisid ja tehaseid. Senjööride ja vasallide olemasolu mõjutas üldist majandus, eriti aga loomulikult põllumajandust. Feood jagas talupeogadele maad muutes nad sunnimaisteks. Talupoeg pidi isanda jaoks tööd tegema ja makse maksma. Feodaalil oli õigus mõista talupoja üle kohut ja ta isegi surma määrata. Kuna kõigil tuli maksta sama suuri makse, vaevles enamik talupoegi vaesuse käes. Hiljem olukord paranes, kui talupoeg pidi hakkama maksma raharenti. See võimaldas talupojal minna turule müüma oma kaupa ja selle pealt rikastuda. Selline muutus mõjutas ühiskonda palju, kuna tekkis
See samm võis küll tuua hetkelise kasu talupojale, kuid see-eest võttis ära järeltulevate põlvede vabaduse. Nende olukord muutus sarnaseks orjade järeltulijate omaga. Kuna feodaalid teatsid, et maa-ala ilma talupoegateta on väärtusetu, siis üritasid nad võimalikult palju talupoegi oma maal kinni hoida. Talupojad ise aga eelistasid raskete koormiste asemel mõnda teist elukohta näiteks linna, kus sammuti vajati töökäsi. Et sellist talupogade rändamist takistada muudeti nad sunnimaisteks, neil oli keelatud oma maalapilt lahkuda. Järelikult oli keskajal talupoegadel väga raske elu, neil puutusid igasugused isikuvabatused ja nad pidid tegema väga palju tööd, et maksat oma isandale koormisi. Ma arvan, et talupoegade elu oli isegi vanalajal parem, kuna siis said nad vähemalt valida oma isandad rahvakoosolekute kaudu. Võrreldes talupoja ja feodaali eluruumi, oli viimase oma muidugi uhkem. Feodaalide
3.Seleta mõiste Rootsi aeg. Tooge positiivseid ja negatiivseid näiteid sellest perioodist, nii talupoegade kui ka aadlike suhtes.(6p) Rootsi aeg oli periood, millal Liivimaa kuulus Rootsi valduste hulka. Talupoegadele positiivsed muutused seati sisse vakuraaamatud, talude kasutamise päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale, keelati karistamisõigus. Negatiivseteks muudatusteks olid talupoegade muutmine sunnimaisteks pärisorjadeks ning rasked kohustused mõisa ülevalhoidmiseks. Aadlike jaoks oli positiivseks küljeks talupoegade mõisnikule kuuluvus ja piisavalt suured maksude laekumised ning negatiivseks oli reduktsioon ning kohustus maksta riigile makse maa rentimise eest ja igalt tööjõuliselt talupojalt. 4. Iseloomustage Rootsi ajal kujunenud haldusjaotust.(2p) Maa jagati kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Kõrgemaks
hakkasid samtui tegelema suuremas jaos kaubandusega. Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt suur. Suurkaupmehed sekkusid ka tööndusesse- varustasid linna või küla käsitöömeistreid toorainete ja ostsid kokku nende toodangut, seda muidugi väga odavalt. Maadevastuste käigus suurenes ka väärismetallide sissevedu Euroopasse. See tõi omaga kaasa varandusliku kihistumise, mis muutis 17 sajandil liha juba luksuseks. Põllumajanduse areng oli ka intensiivne. Talupojad muudeti sunnimaisteks ja peamiseks sai teoorjus. 4. Asteekide riik Pärast maiade kõrgaja lõppu sai uueks domineerivaks Mehhiko kiltmaa suurriik- asteekide impeerium. Järve keskele saarele rajati oma linn Tenochtitlani. 15.saj vallutasid asteegid suurema osa Mehhiko kiltmaast ja selle ümbruskonnast. Nad võtsid omaks Kesk-Ameerika kõrgkultuuri kõigi selle olulisemaste tunnustega- sealhulgas ka tempelpüramiidid, kirja ja kalendrisüsteemi. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas. Kuningat austati
annaabi.ee 
