Moraal ja tavanormide kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda e inimene on justkui valiku ees, et kas järgib tava ja moraalinorme ja kui ei järgi, ,siis järgneb sellele ühiskonna hukkamõist, tugevamate isikute puhul puudub edasine tegevus.võimukorraga. Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Õigus ja ühiskondlik tegelikkus on väga mitmekesistes suhetes ja sõltuvuses.Õigust on ajalooliselt määratletud sunnikorrana. Levinud on õiguse seletamine läbi normide. NSVL samastati õiguskordi . Õigusel on palju elemente. Õigus on sõltuvuses ühiskondlikust tegelikkusest. Legitiimsus- tunnustatus. Õiguskord säilitab endas need eelised, mis vastavad valitsevas seisundis olevate ühiskonnarühmade nõudmistele-Aarion .A. Õiguskord saab toimida kooskõlas ühiskondliku kollektiivse teadvusega. Õigus on alati ühiskonna osa, ilma selleta ei saa õigust eksisteerida.
moraalinorme ja kui ei järgi, ,siis järgneb sellele ühiskonna hukkamõist, tugevamate isikute puhul puudub edasine tegevus.võimukorraga. Sotsiaalsete normide järgimine on ühiskonna normaalse toimimise aluseks, aga igaüks tegutseb siiski oma sisemise veendumuse kohaselt, seega moraali ja tavanormide kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Õigust on ajalooliselt määratletud sunnikorrana, nõukogulik ausaam aga võimukorrana ja on levinud õiguse seletamine läbi normide. Õigust ei saa samastada, sunni võimu ega normidega. Nii õiguses,moraali ja tavakordades on olemas sunnielement. Õigus on võimu suhete produkt. Sundi ei pea kohaldama, piisab kui teatakse selle olemasolu. 3. Mida tähendab ius non scriptum ja ius scriptum? Selgita! ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et
Moraal ja tavanormide kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda e inimene on justkui valiku ees, et kas järgib tava ja moraalinorme ja kui ei järgi, ,siis järgneb sellele ühiskonna hukkamõist, tugevamate isikute puhul puudub edasine tegevus.võimukorraga. Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Õigus ja ühiskondlik tegelikkus on väga mitmekesistes suhetes ja sõltuvuses.Õigust on ajalooliselt määratletud sunnikorrana. Levinud on õiguse seletamine läbi normide. NSVL samastati õiguskordi . Õigusel on palju elemente. Õigus on sõltuvuses ühiskondlikust tegelikkusest. Legitiimsus- tunnustatus. Õiguskord säilitab endas need eelised, mis vastavad valitsevas seisundis olevate ühiskonnarühmade nõudmistele-Aarion .A. Õiguskord saab toimida kooskõlas ühiskondliku kollektiivse teadvusega. Õigus on alati ühiskonna osa, ilma selleta ei saa õigust eksisteerida.
Individuaalse reguleerimise eelis iga situatsiooni unikaalsusega arvestamine. Normatiivse reguleerimise eelis leida lahendus mingi suhete liigi jaoks tervikuna. Tava ja moraal sotsiaalsete kordadena üldkohustuslikud garanteeritud korrad. Ühiskond reageerib normi eirajate suhtes. 1.2. Tava. moraal, õigus, sund ja võim Õigust on nii ajalooliselt ja ühiskondlikult määratletud sunnikorrana. Nii on R. Ihering nimetanud õigust ühe riigi sunninormide kogumiks. Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Kindlasti peitub õiguses sunnielemente, nii nagu ka tava- ja moraalikordades. Õigus on nn võimusuhete produkt. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Sellele vaatamata ei ole õiguskord puhas sunnikord. Õiguskorra vaimsed allikad on õiguse idee ja ,,keskmiselt mõistetud moraal"
Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigus on normide kogum, mis on täitmiseks kohustuslikud. Normid määratlevad sotsiaalsed suhted, mis on kehtestatud grupi poolt sellesse kuuluvate indiviidide jaoks antud ajamomendil. Narits: Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Õigust on ajalooliselt ja ühiskondlikult määratletud sunnikorrana. Õigust mõistetakse pelgalt normide süsteemina. Õiguses peitub sunnielement, kuid seda ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Probleem selles, et õigus ja ühiskondlik tegelikkus on väga mitmekesistes suhetes ja sõltuvustes. Õigus on võimusuhete produkt. Õiguse normatiiv-regulatiivne mõte seisneb võrdses ja määratletud nõudmises kõigile õiguslikus elus osalejatele käituda vastavalt normis sisalduvale regulatsioonile. Küsimusele, mis on õigus, on vastata raske
annaabi.ee 
