Kodaniku-ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 18 sätestab: 1. Igal inimesel on õigus mõtte, südametunnistuse ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust omada või vastu võtta usku või veendumusi omal valikul ja vabadust tunnistada oma usku või veendumusi nii üksikult kui ka koos teistega avalikult või eraviisiliselt kultuse teenimise, religioossete ja rituaalsete tavade ja õpetuste täitmise näol. 2. Kedagi ei tohi allutada sundusele, mis piirab tema vabadust omada või vastu võtta usku või veendumusi omal valikul. 3. Usu ja veendumuste tunnistamise vabadus allub ainult seaduse poolt kehtestatud ja ühiskondliku julgeoleku, korra, terviseja moraali, samuti teiste isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsmiseks vajalikele piiramistele. 4. Käesolevast paktist osavõtvad riigid kohustuvad austama vanemate ja vastavatel juhtudel seaduslike hooldajate vabadust tagada oma laste usuline ja kõlbeline
Ideoloogia on riiklik institutsioon, mis taastoodab inimeste kujutletavad suhet nende tegeliku maailmaga. Seetõttu vormid see neist subjektid. Subekt on kogu ideoloogias tunnusjon. Gramsci oööras tähelepanu majkriisi suutmatusele põhjustada sotsialmis ja töölisklassi eesmärkidele soodsid ideoloogia kriise. Hegemoonia- domineeriva rühma ideede, väärtushinnangute ja juhtimise kokkuleppepõhise omaksvõtmise alluvate rühmade poolt- kehastus. Ta vastandab hegemoonait sundusele. Aoouvad rõühmad võivad domineerivate ideedega leppimise asemel avastada, et valdav hegemoonia on nende ideed omaks võtnud. G.peab hegemooniat intellektuaalide tehtud töö tulemuseks. Meediakultuuri tootjad, levitavad, peetakse intellektualideks, kes tegutsevad institutsioonides hegemoonia kindlustamisega. Nende inst.töö sõltub sellest, kuidas vaimuinimesed neile määratud rolle täidavad. Vt lähemalt lk 242 Hegemoonia on ikkagi üks domineerimise vorme, samas kui sunnivõimu saab ka
elulugudest jms. Just sääraseid teadmisi püüdsid mungad ennekõike rahvale edasi anda, seda pidasid nad enda missiooniks. Siis muutub ka arusaadavamaks pidevalt rõhutatav koolide maksutus ja avatus olenemata seisuslikust kuuluvusest, samuti vaestele lastele toidu jagamine. Võib arvata, et vabatahtlikest tulijatest polnud munkadele veel küllalt ning abt püüdis sisendada lastevanematele laste kloostrikooli saatmise vajadust. Ka võib arvata, et sõltuvad talupojad allusid säärasele sundusele erilise vastupanuta ja senjöörid ei tõrkunud samuti oma poegade "õige", religioosse kasvatuse vastu, kuigi ise nad selle usu korraldusi igakord ei täitnud. Teiselt poolt, säärane "algharidus" sobis tolle aja ilmalike lastele. Neil polnud tarvis lugema õppida, sest polnud mida lugeda. Ühtedel neist oli igapäeva elu aluseks jahipidamine ning mõõga käsitsemine, majapidamise valitsemine ja sellega seotud elementaarne arvutamine, teistel
paigutavad inimesed selle kolmetähelise sõna taha kõige erinevamaid suhtumisi, arusaamu, tundeid ning hinnanguid. Igaüks mõistab õnne omamoodi. KOHUS Kohus on eetika põhikategooriaid, mis väljendab inimese erilist moraalset suhet iseendaga. Kohati tundub, et kohus ja isiksuse kõlbeline vabadus on teineteisega vastuolus. Seda probleemi saab siiski lahendada. Kohus sisaldab eneses kindlasti sunduse elementi, kuid ei taandu ainult sundusele. Iga inimene hindab oma kohust, lähtudes oma isiklikust arusaamast moraalist. Mida lähedasemad on indiviidi moraalinormid ühiskonna üldistele moraalinormidele, seda väiksem on konflikt kohuse ja isiksuse kõlbelise vabaduse vahel ja seda kindlam on ühiskonna korra säilitamine. 5. Töö ja eetika · Tööandja- töövõtja vahelised probleemid · Juhtkonna ja ülejäänud töötajate vahekord
Freud eeldas, et kultuuri kui terviku arengul on suur sarnasus indiviidi omaga ja jõudis üksikisikutel esinevaid neoroosinähtusi üldistades väiteni, et ka „mõned kultuurid- või kultuuriepohhid, võimalik, et terve inimkond- on kultuuriliste püüdluste mõju all „neurootiliseks“ muutunud.Kultuuris esinevad neuroosinähtused ei tulene aga mitte konkreetse vormi ebatäislikkusest, pigem kuuluvad need vältimatult kultuuri enese loomuse juurde, kuna igasugune kultuur peab tuginema sundusele ja tungidest lahtiütlemisele.Ühiskonnas kehtivad nõuded ja seadused varieeruvad vastavalt ajastule ja ühiskonnatüübile(näiteks kehtisid 19.saj teised kultuurinormid kui tänapäeval), tungisoovid aga, mille kultuur on väljatõrjumisele määranud, on Freudi järgi universaalsed ja muutumatud ja on immuunsed ühiskondlike ja ajalooliste muutuste suhtes. 8.Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine.
annaabi.ee 
