Jutumärkide abil on võimalik mõnda sõna lauses esile tõsta (tema esimene sõna oli "ema", sõnas "artiklid" tehti sageli viga). 11. Puhtandit sodida ei tohi kui on tegemist kodukirjandiga. Tähti-sõnu ülekirjutada ei tohi. Korrektorit ei tohi puhtandis kasutada. Käekiri peab olema loetav ja tähekujud standartsed. 12. Tuleb harjuda oma töid kuupäevastama. Kirjutamine kui protsess 1. Millest lähtuda teema valikul? Absoluutselt iga kirjand kannab endas sundluse või kohustuse pitserit, kuna teemad on ette antud. On oluline, et teemat valides ei eksitaks, sest kirjandi õnnestumise vaieldamatu eeltingimus on sobiv teema ja oskus teemat mõista. Tuleb lähtuda: -südameläheduse printsiip -teadmised Teemat ei tohi valida kiirustades. Teemat vahetada ei soovitata. Kirjutamine ei tohi kunagi toimuda nii, et enne ei ole kasvõi üldjoontes läbi mõeldud, mida tahan öelda. Kirjutamine kui protsess koosneb järgmistest etappidest.
Ränne ehk migratsioon emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne rändesaldo- sisse ja väljarännunte vahe Rännete liigid: Ulatuseränne: 1. riigisisene (nt töökohtade tõttu) 2. rahvusvaheline Kestuse ränne 1. Ajutine 2. Alaline Sundluse alusel 1. Vabatahtlik 2. Sundränne Tõmbetegurid: Töökoht, elamistingimused, poliitiline, looduslolud. Tõuketegurid: tööpuudus, poliitiline(tagakiusamine), loodusolud(külm kliima, mägine pinnamood, loodusõnnetused, sõjad ja majanduslik tegur. Rahvusvahelised ränded 1. (laine)Kui tekkisid ümberasumis kolooniad, kuna oli oli demograafiline plahvatus (15 saj). Mindi Euroopast Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ja orjade vedu Aafrikast Ameerikasse. 2
üldiste käitumisreeglitena indiviidi sisemisi piire (Morrison 2006: 185). Seega võtsid struktuurfunktsionalismi metodoloogilised ideed ja nende uurimuslikud vaated fookusesse kriminogeensete hälvete ning ebakõlade otsimise ühiskonna regionaalsetes, kultuurilistes ja demograafilistes struktuurides (Mitendorf 2004: 13). Sotsiaalsed faktid Durkheim laiendas mõistet sotsiaalsed faktid (social facts) e kollektiivne kujutlus ja defineeris mõiste kui välimise sundluse (external coercion) võim indiviidi üle ning kindlate sanktsioonide olemasolu indiviidi püüdluste suhtes seda seatud reeglistikku rikkuda (Morrison 2006: 186). Sotsiaalsed faktid on seega sotsiaalne reaalsus, mida indiviid ühiskonda sündides eest leiab ja millega peab arvestama sama tõsiselt nagu loodusnähtustega. Sotsiaalsed faktid jagunevad Durkheimi järgi nelja gruppi: 1) Ühised ideed ja tundmused (sh keel, uskumused, pika ajalooga traditsioonid);
V: kui eelnevalt kokkulepet rikutakse tõe rääkimise nimel. 103.Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? V: igal sündmusel on oma põhjus, 104.Mida tähendab see kitsamas tähenduses? V: iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. 105.Mida ütleb jäik determinism? V: tahtevabadus ja kogu tõeline vabadus on välistatud ja illusoorne. 106.mida väidab indeterminism? V: tahtevabadus on võimalik 107.Mida väidab nõrk determinism? V: et determinism ei välista vabadust sundluse puudumine. 108.Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle? V: seadusandluse varal ja ühiskondlik arvamus. 109.Mida kujutavad endast vabadus ja tahtevabadus? V: vabadus valikuvõimalusi, tahtevabadus võimalus valitseda oma tahtmisi ja soove. 110.Mida hindab demokraatia teoreetiliselt? V: vabadust, võrdsust ja õiglust. 111.Millal saab demokraatiat õigustada? V: igaüks peab olema võrdselt pädev valitsema, rahvas peab olema suuteline ennast valitsema. 112.Mida ütleb eliiditeooria
inimest tapma, kui kõrval on teadlane, kes ütleb, et see on okei see on eksperiment, me peame jätkama. Organisatsioonikultuur. Uuringud kui juht kiidab oma alluvat (positive reinforcement), siis keskmiselt tootlikkus tõuseb 17%. Juhtimine definitsiooni kohaselt on mõju või võimu avaldamine organisatsioonis või kollektiivis. Max Weber tegi olulise eristuse: võim ja mõju on erinevad. Võim on jõu või sundluse rakendamine. Mõju (autoriteet) on see, kui võimu kasutamine on legitiimne alluvad on nõus sellega, et nende üle rakendatakse võimu. Herbert Simon (1952) - ,,Administrative behaviour" - uuris otsuste tegemise mehhanisme ja mudeleid. Üks kuulsamaid sotsiaalteadlasi 20. sajandil. Kui inimene teeb otsuseid, siis ideaaljuhtudel peaks toimuma nii: meil on eesmärk, mõtleme kõikidele alternatiividele, hindame
Ka tänapäeval võib ette tulla juhuseid, kus isik on pärimiskõlbmatu ning see välistab sellel isikul pärijaks saada. Selliseks loetakse inimest, kes: tahtlikult põhjustas pärandaja surma või on püüdis seda teha asetas pärandaja olukorda, kus pärandaja oli kuni surmani võimetu tühistama või tegema viimase tahte avaldust 11Abielu koos mehe võimuga naise üle. pettuse või sundluse teel takistas pärandajat muutmast või tegemast viimase tahte avaldust tahlikult kõrvaldas või hävitas testamendi või pärimislepingu võltsis pärandaja tehtud testamendi või pärimislepingu. Testamendiga saab pärandaja muuta seadusejärgsete pärijate ringi ning pärandaja võib teatud isikule määrata konkreetseid pärandi hulka kuuluvaid asju või vabastada pärija mõnest testamendis välja toodud kohustusest. Viimast teguviisi nimetatakse annakuks.
• Religioon on riigiti erinev • Samasid religioone tõlgendatakse erinevalt • Ka jumalateenistusi peetakse erinevalt USUVABADUS (SININE KAST) • Üksi Euroopa riik ei piira usuvabadust • Siiski rakendatakse äärmusgruppide suhtes järjest enam seaduslikke meetmeid, mida põhjendatakse sellega, et tegemist ei ole klassikalises mõttes religiooniga • Tõeline religioon on siis, kui sellega liitutakse vabatahtlikult • Kultusega võib liituda aga teatud liiki sundluse, ajuloputuse, mõtete kontrolli või hingelise manipulatsiooni tagajärjel FUNDAMENTALISM • Fundamentalist - inimene, kellele on pühakiri ja pühakojas kuuldu vastuvaidlematu sõnasõnaline tõde • Üldised tunnusjooned: • Püüab muuta aktiivselt nii usklike kui uskumatute käitumist • Tajub maailma heade ja kurjade jõudude lahinguväljana • Ei esinda kindlat sotsiaalset, hariduslikku või muul aluseks moodustunud rühma, vaid hõlmab
HEEBRIA PIIBLI JÄTK. Kuidas mõista religioosset maailmatunnetust Vana Testamendi tekstide põhjal. Peter Berger konstrueerib religiooni toimemehhanismid lähtuvalt püha kategooriast. Kui me inimesest mõtleme, siis peale selle, et me oleme füsioloogilised olendid, on kõik meie teadmised ja mõtted seotud sotsaaalsusega. Ühiskond kirjutab ette meile mingisugused ootused, millele me oma isiklikus elus püüame vastata või mille vastu me protestime. Inimene elab koguaeg teatud sundluse all, see ei pruugi olla füüsiline sundlust, vaid pigem pehme vaimne surve(laste kasvatamine). Paljust sotsioloogid(k.a Peter Berger): Meie identiteet on määratud meie suhtlusest. Me saame selleks, kes me oleme, kõnetatuse kaudu. See, kes meid kõnetab ei pruugi olla konkreetne inimene või inimrühm, me võime olla kõnetatud ka ideede või jumala poolt. Slaidil kirjas, kuidas kujunes iisraelaste identiteet(Mooses vabastas juudid Egiptuse võimu alt). Sealt juutide
annaabi.ee 
